Väline integratsioon - õpetajate teadlik katse seostada valdkondi omavahel ja õppekava üldiste printsiipidega, et saavutada õppekava ja õppe terviklikkust. Sisemine integratsioon - õppijas endas ega ole lõplikult kontrollitav. Siin on põhiküsimuseks, kuidas saaks seda protsessi välise integratsiooni abil parimal moel toetada. Õpetav tund tunni põhiosas uue oskuse või tehnika õppimine Treeniv tund õpitud tehnika, oskuse, kehalise võime arendamine. Tunni soojendusosa osa tunnist, mille eesmärgiks organismi ettevalmistus põhiosa tegevusteks ja laste tähelepanu koondamise tunnile ja emotsionaalsuse tagamine LIIKUMISMÄNG on mäng, mis aitab inimesel kehaliselt areneda ja on seotud liikumisega ehk põhineb kehalistel harjutustel. Euorfit testid on kehalise võimekuse testimine eelkooli- ja nooremas koolieas (Flamingo tasakaalutest). Võistkonna e. Rühmamängud Kogu võistkond teeb etteantud üleasannet koos ja lõpetavad koos.
ja väljapoole TUNNI PÕHIOSA 40 minutit Harjutuse Korduste Metoodilise Harjutuse kirjeldused d märkused toime arv Soojendusosa Koordinatsiooniharjutus mängulises vormis Ole tähelepanelik! Jõuharjutus kätele: põlvtoenglamangus käte 8 Tugevad käed! kõverdamine ja sirutamine Harjutused kerele: kallutused ette, kõrvale, taha; 4+8 Sirged jalad! kereringid, kerepöörded
Kuid tegemist ei ole traditsioonilise ringis jooksmise või käeringide tegemisega, ei. Kuigi tantsu- ja liikumisteraapia tund pole valmistatud traditsiooniliselt ette, siis on hea endale siiski mingi kondikava valmis panna (aga alati tuleb arvestada sellega, et enamasti asjad ei lähe nii nagu me ootame). On erinevaid mooduseid, et gruppi (või indiviidi) tunni põhiosaks soojaks saada ning seda osa ei ole võimalik vahele jätta. Eriti oluline on soojendusosa inimestele, kes igapäevaselt ei kasuta peaaegu üldse oma keha. (Warren, 2008) Tunni soojendusosa peaks terapeudile andma võimaluse tutvuda grupis olevate inimestega ning eelkõige nende võimetega. See on vajalik, et üldse oleks võimalik ülejäänud tundi läbi viia, sest selle abil on aru saada, kas inimesed saavad aru käsklustest, tunnevad paremat ja vasakut, naeravad terapeudi naljade üle jpm. (Warren, 2008) Soojendusosale järgneb eesmärgi arendus
· Liigeste jäikus ja vähenenud liigeste liikuvus · Lihasjõu nõrgenemine Päris sageli võivad need haigsed olla tingitud väheliikuvast eluviisist. Vanusega seoses toimuvad muutused ei võimalda inimestel treenida nii nagu nooruses. Muutused toimuvad ka tasakaalu osas, liikumise koordineerituses. Lihaskude ja luukoe tihedus vähenevad, südame funktsioon halveneb. Kuidas peaksid vanurid treenima end? Soovitatavad ettekirjutused vanemaealiste treeninguks: · pikem soojendusosa · vältida hüppeid, jooksmist · vältida pikki liikumiskombinatsioone ning koordinatsiooni nõudvaid harjutusi · treening peaks olema kergema või keskmise intensiivsusega · treeningu kestvus umbes 20 minutit ja maksimum 45 minutit · hästi sobivad sirutus- ja venitusharjutused. 2 Kehaline aktiivsus ja noored Milleks on noortele inimestele kehalist aktiivsust vaja?
• mattide ja treeningvahendite olemasolu (hantlid, füsio- või fi t-pallid, kummilindid, bosu, stepipink, kangid jne); • võimendusvahendid (mikrofoni olemasolu, kõlarite asetus ruumis või väljakul jne); • muusikaaparatuur ning selle erinevad funktsioonid (tempo regulaatori olemasolu jne). 4. Tunni ülesehitus: • kogu tunni kestus; • tunni erinevad osad ja nende pikkused (sõltuvalt tunni nimetusest ja stiilist): - soojendusosa; - põhiosa; - lõpetav osa. 5. Tunni läbiviimine: • harjutuste sooritamise tehnika (lähteasendid, sooritus, õige hingamine jne); • koordinatsiooniaste (vastavalt sihtrühmale, põhimõte lihtsamalt keerulisemale jne); • liikumiskombinatsioonide ülesehitus (loogilised üleminekud ühelt seoselt teisele, kergemad ja raskemad liikumised vahelduvalt, mõlema kehapoole kasutamine jne); • jõuharjutuste ja nende raskusastme valik (tasakaalustatud lihastreening vastavalt treenitusele ja
annaabi.ee 
