- Kõnni ja jooksuharjutused mäkke Hüpped: - Pikad hüpped hüpped jalalt-jalale seerias 20-40 hüpet, treeningul 300-500 hüpet - Nn ,,pöiahüpped" treeningul 600-800 hüpet Jõutreening: - Lihasvastupidavuse arendamiseks ringtreening 2x nädalas. Pöiaharjutuste kompleks. 1 Pallimäng: - Jalgpall liivas. Treeningnädal oktoobris. Esmaspäev: Soojendusjooks 15 min, võimlemine. Nn ,,kiirjooksja fartlek": näiteks 45 sekundit kiiret jooksu (umbes 250m) + 1min rahulikku sörki + 45 sek kiiret jooksu + 1 min rahulikku jooksu + 45 sek kiiret jooksu. Nüüd puhkus keskmiselt 6 min kuni pulsi taastumiseni (100-ni). Selliselt 3 seeriat, 2.ja 3.nädalal lõpetada kiired jooksud 60-80m spurtidega. Lõdvestus. Teisipäev. Soojendusjooks metsas 1,5 km, võimlemine. Jooksuharjutused 8-12 korda 60m. Kordusjooks 2x150m üle sörgi kiirusega 80%
Sportlane teeb trenni Soojendusjooks - Mis juhtub kehas võrreldes puhkeolekuga? ● Lihastest teevad tööd eelkõige skeletilihased ● Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. Signaaliks on CO 2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape aeglaselt. ● Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb ● Südametöö kiirenemine, sest jäsemeid liigutatakse. ● Veebilanss toimub nahakaudu higina. ● Hüpotaalamus vallandab higistamise. ● Hingamine intensiivistub, sest hapnikutarbimine suureneb. Hingamissageduse ja - sügavuse suurenemine. ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaovad soolad ja vesi ● Glükogeen laguneb ● Energiavarude vähenemine, suureneb väsimus. ● Samasuunalised muutused leiavad aset ka südame ja naha verevarustuses. ● Siseelundites (sooled, maks, neerud jt) veresooned ahenevad ning neid läbiva vere hulk väheneb, et katta hapnikuvajadus ja vabaneda sooj...
Kehale annab koormust sportlik tegevus, aga lisaks teeb seda ka näiteks lume rookimine ja puude ladumine. Need on kehalised ehk füüsilised tööd. Et paljud pered elavad linnas või linnatüüpi majas, kus on kõik mugavused, on aina vähenenud niisuguste tööde hulk,mis annavad kehalist koormust. Seeparast tulebki otsida muid võimalusi olla kehaliselt aktiivne. Kehaline kasvatus tund koosneb tavaliselt mitmest osast ja seal tegeletakse paljude aladega. Tunni algul soojendusjooks või sportlik mäng valmitab organismi ette tõsisemaks pingutuseks. Tunni põhiosad õpitakse spordialade tehnikaid ning sooritatakse harjutusi tulemusele. Tund lõpuks lõdvestusharjutused või pallimängud. 1.Kuidas on kõige mõistlikum olla kehalisel aktiivne? 2.Milliseid vahendeid läheb selleks vaja? 1. vastus =Lihtne ja odav võimalus on sörkjooks või vähemalt pooletunnine tempokas jalutus käik .mille ajal tõudeb pulss*140-150 löögini minutis.parim paik
2. Võimlemine 10 min. 3. Kiirjooksud 4-6 korda 30 m. 4. Stardiharjutused käskluseta ja lähtekäsklusega. 5. 8-10 korda 30-40 m tõusva kiirusega jooksu, 15 m sellest täiskiirusega. 6. Kaugushüpe ja kordushüpped jalalt-jalale. 1 7. Kuulitõuke tehnika õppimine. 8. Lõdvestav sörkjooks 800-1000 m. Treeningu kestvus 90 min. Maastikujooks 1. Soojendusjooks 1,5 km. 2. Võimlemine 10 min. 3. 4-5 korda 80-100 m pikkused kiirendusjooksud. 4. 300-500 m kordusjooksud 100 m käigupausidega. Ühel treeningul 6x300 m 1.10-1.20 min. Teisel treeningul 4x500m 2.20 min. 5. Lõdvestav sörkjooks 1 km. Treeningul läbida 5-6 km. Kiirjooksu treening alates aprillist 1. Soojenduseks 1000 m. 2. Võimlemine 10 min. 3. 4-5 korda 80-100 m pikkused kiirendusjookse.
annaabi.ee 
