värvidega. Tulemused märkida tabelisse 2. 2. Enne spektrivärvide diagrammi mõõtmist oodake kuni värvikaardi pinnad on saavutanud algtemperatuuri (siis ilmselt on jõudnud jahtuda ka diagramm algtemperatuurini, mis paratamatult on eelnevalt soojenenud värvikaardiga läbiviidud katsete ajal). Korrigeerige lambi asendit diagrammi suhtes. Korrake mõõtmisi sarnaselt eelmise mõõtmise metoodikale. Valige kolm testvärvi ja sooritage esmased mõõtmised, ilma pindu hõõglambiga soojendamata. Seejärel hakake pindu soojendama ning mõõtke tulemused sarnaselt esimesele katseosale. Tulemused kandke tabelisse 3. NB! Esimene mõõtmine viige läbi ilma pindu soojendamata, mõõtes nende temperatuuri enne hõõglambi sisselülitamist. ANDMETE ANALÜÜS Töös kasutatava lambi võimsus on 150 W. Töös kasutatava IP termomeetri laseri võimsus on 1mW Lambi kaugus testpindadest on 25 cm. Täiendada tabelit 1 kasutades valemit (3). NB
värvidega. Tulemused märkida tabelisse 2. 2. Enne spektrivärvide diagrammi mõõtmist oodake kuni värvikaardi pinnad on saavutanud algtemperatuuri (siis ilmselt on jõudnud jahtuda ka diagramm algtemperatuurini, mis paratamatult on eelnevalt soojenenud värvikaardiga läbiviidud katsete ajal). Korrigeerige lambi asendit diagrammi suhtes. Korrake mõõtmisi sarnaselt eelmise mõõtmise metoodikale. Valige kolm testvärvi ja sooritage esmased mõõtmised, ilma pindu hõõglambiga soojendamata. Seejärel hakake pindu soojendama ning mõõtke tulemused sarnaselt esimesele katseosale. Tulemused kandke tabelisse 3. NB! Esimene mõõtmine viige läbi ilma pindu soojendamata, mõõtes nende temperatuuri enne hõõglambi sisselülitamist. ANDMETE ANALÜÜS Töös kasutatava lambi võimsus on 150 W. Töös kasutatava IP termomeetri laseri võimsus on 1 mW Lambi kaugus testpindadest on 20 cm. Täiendada tabelit 1 kasutades valemit (3). NB
2. Enne spektrivärvide diagrammi mõõtmist oodake kuni värvikaardi pinnad on saavutanud algtemperatuuri (siis ilmselt on jõudnud jahtuda ka diagramm algtemperatuurini, mis paratamatult on eelnevalt soojenenud värvikaardiga läbiviidud katsete ajal). Korrigeerige lambi asendit diagrammi suhtes. Korrake mõõtmisi sarnaselt eelmise mõõtmise metoodikale. Valige kolm testvärvi ja sooritage esmased mõõtmised, ilma pindu hõõglambiga soojendamata. Seejärel hakake pindu soojendama ning mõõtke tulemused sarnaselt esimesele katseosale. Tulemused kandke tabelisse 3. NB! Esimene mõõtmine viige läbi ilma pindu soojendamata, mõõtes nende temperatuuri enne hõõglambi sisselülitamist. ANDMETE ANALÜÜS Töös kasutatava lambi võimsus on .....150.... W. Töös kasutatava IP termomeetri laseri võimsus on ........... (märgi ka ühikud). Lambi kaugus testpindadest on ...25... cm.
jahutatakse 80°Cni, maitsestatakse ja kasutatakse kuumalt glasuurimiseks. 5. Mis on pumati ja glasuuri vahe? Pumat kuumutatakse ja glasuur keedetakse. 6. Mis on invertsiirup? Happega keedetud siirup. Neutraliseeritakse söögisoodaga. 7. Pumati vead ja põhjused · Pumati pinnal valged laigud, siirup on suhkrustunud- soojendatud liiga kõrge temperatuurini, halvasti jahutatud, siirupit vähe · Pumat läiketu- kasut. soojendamata siirupit, vahust. Jahutamata pumatit, üle kuumutatud · Pumat märgub kiirelt- vähe suhkrut ja palju vett, liiga palju siirupit 8. Zelee pulbrist valmistamine, zelee temp. jahutamiseks: valmis pulbrile lisatakse vesi, lisatakse suhkur, segatakse, lastakse keema, korjatakse ära vaht, jahutatakse. Jahutamistemp. ei tohi minna alla 35°C. Katmiseks sobilik temperatuur 60°C. 9. Zelee vead ja põhjused:
vasakusse laskuvasse lõõri, pliidi alumisest lõõristikust läbi ning sealt korstnasse. Tulemuseks on pliidiraua soojenemine, kuid leivaahju temperatuuri see oluliselt ei muuda. Kui tuli tehakse leivaahju ja alumine siiber on kinni ning ülemine lahti, siis suits läheb pliidiraua alt vasakusse laskuvasse lõõri. Tulemuseks on nii pliidiraua kui ka leivaahju kuumenemine. Kui tuli on leivaahjus ja ülemine siiber on kinni ning alumine lahti, siis suits läheb pliidirauda soojendamata alumisse lõõristikku. Kui aga mõlemad siibrid on kinni sel ajal, kui leivaahjus tehakse tuld, siis tuleb suits tuppa. P.10.1 Viimalõõri otstarve ja mõõtmed. See on ühenduslõõr ehk slepe, mille soovituslik pikkus 2 m. See võiks olla tõusev kuni 10 kr. See toetub vinkelraudade peale ja laotakse tavaliselt savitellistest. Tänapäeval kasutatakse ka metall toru. 200 mm toru. Selle mõõtmed võiks olla vähemalt kivi mõõtmed 27 *14 cm.
albeedoks, mille suurus oleneb pinnase iseloomust. Kuiva pinna albeedo on suurem kui niiskel pinnal, valge pinna oma ületab musta oma. (Kõige võimsam peegel on värske lumi, tagasi peegeldub 80-90%, vana lumi ainult 30-50%.) Kuu tuhkvalgus - näeme heledat kuusirpi ja üsna kahvatut Kuu ülejäänud osa, mis tuleneb sellest, et osa maalt tagasipeegeldnunud kiirgusest valgustab kuud. Suurem osa päikesekiirtest läbib õhku soojendamata ja mõjub soojana alles maapinnale. Sellist kihti, kus kiirgus neelatakse, nimetatakse tegevkihiks. Selle kihi pinnalt levib soojus kihi alumistesse osadesse ja ka õhku. Iga keha kiirgam, mille temperatuur on nullist kõrgem. Kiirgamine on seda suurem, mida kõrgem on temperatuur.Samuti kiirgab ka pinnas lakkamatult, päeval kui öösel.Ka õhk kiirgab enesest soojust.See on atmosfääri vastukiirgus. Maalt õhku ja õhust Maale suunatud kiirguste vahet
· kütusesüsteem on kinni · kütuses on palju vett ja õhku · kütusepumbad on valesti reguleeritud (0-asend) · temperatuur masinaruumis on madal · kütuse pihustamine on halb · klapid on ebatihedad · turbokompressorid ei anna õhku silindrisse. Käivitamisel kaitseklapid pauguvad : · ebaõige KKP reguleerimine · osa pihusteid tilgub · kaitseklapi vedrud on reguleerimata jne. Mootor ei võta koormust: · mootor on ette soojendamata · kütusefiltrid on ummistunud · kütus ei ole normaalselt ette soojendatud, viskoossus on kõrge · etteandepump annab väikese surve · kütus on üle kuumendatud · pöörete regulaator on valesti häälestatud või rikkis · kütuses on vett või õhku · mõni silinder ei tööta · mootor on üle koormatud, laeva kiirus väike. Mootor hakkas "lõhkuma": · järsk koormuse vähenemine · sõukruvi tuli veest välja · regulaatori avarii
2. Kütuses ja kütusesüsteemis vett ja õhku 3. Nõrk kompressioon 4. Kütusepumbad valesti reguleeritud (0 asend) 5. Temp masinaruumis on liiga madal 6. Kütuse halb pihustamine 7. Klapid ebatihedad 8. Turbokombressorid ei anna õhku silindrisse III Käivitamisel kaitseklapid pauguvad Põhjused: 1. Ebaõige KKP reguleerimine 2. Osa pihusteid tilguvad 3. Kaitseklappide vedrud reguleerimata IV Mootor ei võta koormust taha Põhjused: 1. mootor ette soojendamata 2. Kütusefiltrid ummistunud 3. Kütus ei ole normaalselt ettesoojendatud , viskoosus tõrge 4. Etteande pump annab vähe toidet 5. Kütus on ülekuumutatud 6. Pööreteregulaator on valesti häälestatud või on rikkis 7. Kütuses on vett või õhku 8. Mõni silinder ei tööta 9. Mootor on üle koormatud V Mootor hakkas lõhkuma Põhjused: 1. Järsk koormuse vähenemine 2. Sõukruvi tuli veest välja 3. Pööreteregulaatori avarii 4. Kütuselatt kinni kiilunud
annaabi.ee 
