tugevam. Betooni tugevus oleneb kõige rohkem tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam tsement, seda tugevam betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 6) betooniseguvahekord 1:0,4:2,2:3,7 Suhtarvude rida, mis näitab, et 1 osa tsemendi kohta tuleb võtta 0,4 osa vett, 2,2 osa liiva ja 3,7 osa killustikku või kruusa. 7) Termosmeetod ja soojendamise meetod Termosmeetod- kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis tekivad tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest. Lisakas sellele soojendatakse eelnevalt lisa koostisosi: vett soojendatakse kuni 80 C-ni ja täitematerjale 40 C-ni, tsementi ei soojendata. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul. Soojendamise meetod- kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljast lisasoojust juurde auru või elektriga.
betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 31. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil TERMOSMEETOD kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid: nimelt on tsemendi veega reageerimine, eksotermiline protsess, milles eraldub soojust. Lisaks soojendatakse vett kuni 80°C-ni ja täitematerjale 40°C-ni, tsementi ennast ei soojendata. Betooni kiire jahtumise vältimiseks kaetakse betoonipinnad soojaisolatsioonikihiga (ka pealt) siit ka nimetus termosmeetod. Meetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul ei ole üle 6
tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. Vajum h, nagu näidatud joonisel 7.4.1, registreeritakse 10mm täpsusega Betooni tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujulise proovikehaga peale 28päevast kivistumist normaaltingimustes. 32. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil Termosmeetodi puhul kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis moodustuvad kahest osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 800C-ni ja täitematerjale 400C-ni, tsementi ei soojendata. Vesi on betooni koostismaterjalidest kõige suurema soojamahtuvusega. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni. Talvistel töödel võib kasutada
plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed. Pressi plaadi vastas olevad pinnad ei saa nihkuda. Purunemine toimub tõmbepingete mõjul. · Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid. 30. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil- · Termosmeetodi puhul kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis moodustuvad kahest osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 800C-ni ja täitematerjale 400C-ni, tsementi ei soojendata. Vesi on betooni koostismaterjalidest kõige suurema soojamahtuvusega. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni
Betooni tugevus suureneb ka pärast 28 päeva möödumist. 8.10. Talvine betoneerimine Talvistel betoontöödel tuleb betooni 3...5 päeva jooksul kaitsta külmumise eest. Jääkristallid võivad kahjustada tekkiva tsementkivi struktuuri. Kaitsta saab kahel viisil: 113 termosmeetodel, soojendamise meetodil. Termosmeetodi puhul kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid. Talvel soojendatakse vett kuni 80ºC-ni ja täitematerjali 40ºC-ni. Tsementi ei soojendata. Et betoon ei jahtuks kiiresti, isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsiooni-kihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni. Talvistel töödel võib kasutada aluminaat-tsementi. Sellel on tunduvalt suurem soojust säilitav toime. Termosmeetodit kasutatakse massiivsemate konstruktsioonide puhul. Soojendamise meetodit kasutatakse peenemate või väiksemate konstruktsioonide puhul.