Saastatus Taastuvenergia allikad pole võimsad. Alternatiiv energia Puit(saepuru,höövilaastud) Turbas Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Laineenergia Biomassienergia Geotermiline energia Eestis kasutatavad energiallikad Tuuleenergia Hüdroenergia Prügienergia Põlevkivi energia,põlevkiviõli maagaas Iru soojuselektrijaam töötab 1978 aastast elektriline võimsus 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda suurim soojatootja Põlevkivi probleemid Ammendub Tekitab müra ja haisu Veereziimi muutumine ja saastamine Jääkproduktid-tuhk,poolkoks Mürgised ained Aheraine mäed Maapinna vajumine?
PELLETIKÜTE SUURTELE KATLAMAJADELE Soojuse suurtootjate pelletitarbimine on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Ainult pelleteid põletavate katlamajade koguvõimsus on Eestis praegu 20 MW. Üha rohkem kohalikke katlamaju ehitatakse ümber fossiilkütustelt pelletitele. See aitab soojatootmisel raha kokku hoida ning on kasulik ka keskkonnale. Tänu puhtusele sobivad pelletid ideaalselt linnakatlamajadele. Eestis pakuvad pelletitootjad ka soojatootmisteenust võtavad enesele soojatootja rolli ning fikseerivad sooja hinna kuni kümneks aastaks. PELLETIKÜTUSE ENERGIASISALDUS JMS kütteväärtus 4,7 - 4,9 kWh/kg energiasisaldus ca 3 MWh/m3 toormaterjal saepuru läbimõõt 6 -10 mm pikkus kuni 40 mm mahukaal 600-700 kg/m3 1 tonn ca 1,5 m3 kloriidid kuni 0,03% tuhk Alla 0,8% niiskus kuni 8% - 10% väävel kuni 0,05% KESKKONNA SAASTE
Eesti elektrijaamad Kunda hüdroelektrijaam ehitati 1893 Kunda jõe ürgorgu oli tolle aja Baltimaade ja Tsaari-Venemaa üks moodsamaid veejõuseadmeid. Kunda jõgi mille pikkuseks on 64 km ja languseks 90 m sellest Kunda mõisa ja mere vaheline langus on 38 m. Sellest tulenevalt on jõe energiaressurs päris suur. Seepärast asuti seda tehnika arenedes kohe ka ära kasutama. Esimene veejõuseade oli Kunda jahuveski, mis ehitati Kunda mõisa juurde. Seal töötasid kaks turbiini: GIRAR- ja FRANCIS-turbiinid. Teine veejõuseade töötas 1870. aastast vana tsemendivabriku juures (nüüd silla all) 2,7 km jõesuust. Riia firma R. H. Mantel valmistas selle 110 hj turbiini. Klinkriveski neli kivipaari jahvatasid mehaanilise jõuülekanne kaudu klinkrit tsemendiks. Teine täisautomaatne hüdroelektrijaam rajati OÜ IMG Energy poolt vana jõuseadme tammile, kus veelang on 6 meetrit. Hüdroelektrijaam käivitus 16. a...
Ülajäsemed kinnituvad ees rangluu ja taga abaluu kaudu rinnakorvile. 17) Lihaste ülesanded: 1) Sooritada liigutusi. 2) Säilitada keha asend nii ärkvelolekul kui ka magades (pidevalt mõjutab gravitatsioon, liikumise inerts jmt). 3) Liigeste fikseerimine sihipäraste liigutuste sooritamiseks (nt pallivise, hüpe). 4) Soojuse tootmine: ligi 60% liikumiseks vajalikust energiast muutub liigutuse asemel soojuseks ja seetõttu on lihasmass (40 % kehamassist) peamine soojatootja. Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 18) Lihaste tööd juhib kesknärvisüsteem. Liigutusi kontrollivad närvirakud (neuronid), mis asuvad seljaajus. Liigutuse õpitud peenhäälestus toimub suuraja poolkerade koores, motoorses keskuses. Peaajust liiguvad signaalid seljaajju ning sealt lihastesse. Ja seejärel
pakkus Tamsalu vald Sääse katlamaja katlasüsteemi üleviimist põhuküttele.79 Kaugküttetrassiga ühendati Sääsel neli viiekordset elamut (Sääse 4, Sääse 8, Sääse 10, Sääse 12) ja Lasteaed (Sääse 14). Ülejäänud hoonete ühendamiseks polnud põhjust, sest Sääse alevikus pole kaugküttevõrgu jaoks rohkem potentsiaalseid elamuid.80 Aastatel 19941999 ja aastal 2003 olid Tamsalu ja Sääse soojaenergia hinnad suhteliselt samasugused, kuigi soojatootja oli asulatel erinev Tamsalul AS Tamsalu Kalor ja Sääsel OÜ Tamsalu Valla Kommunaal. (Vaata lisa 11) Samasugune hind tulenes samast küttematerjalist, mida katlamajade katlasüsteemid vajasid. 2006. aastal suurenes aga põlevkiviõli hind üle Eesti ligi kahekordselt, mille tulemusel Sääse ja Tamsalu soojahinna vahe muutus märkimisväärselt (Sääsel 64.22 eurot megavatt-tunni eest ja Tamsalus 35.60 eurot megavatt-tunni eest). Tamsalu soojahinda vedelkütuste hinnatõus
annaabi.ee 
