hakkab ja selle keskus on ajukoores. Naha mehhanosensorite histoloogia: SA-sensorid Merkeli rakud karvadega kaetud nahas sageli kogunenud sensorelundisse Ruffini kehakesed sügavamates nahakihtides RA-sensorid Meissneri kehakesed karvadega katmata piirkondades (nt sõrmeotstel ja huultel) karvafolliikulisensor karvadega kaetud piirkonnas PC-sensor Vateri-Pacini kehakesed 14. Temperatuurimeel Esineb kaks kvaliteeti külmameel ja soojameel. Nahas on spetsiifilised külma- ja soojapunktid. Temperatuuritundlikkus osaleb lisaks temperatuuritajule ka kehatemperatuuri teadvustamatult kulgevas reguleerimises. Termiline ärritamine, kaasa arvatud nendega kaasnevad vegetatiivsed Reaktsioonid, on afektiivse mõjuga nad võivad olla meeldiva või ebameeldiva varjundiga. 15. Lihasmeel Lihasmeele sensorid mis annavad informatsiooni lihase pikkuse ja pinge kohta on lihase kääv ja kolgi kõõluseorgan ehk kõõluseorgan. Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase
sekundaarsele neuronile. 2. retseptorite suhtelise tiheduse määramine nahal. Märkisime katsealusele peopesale templiga 1 cm2 suuruse pinna. Puudutasime jõhviga iga punkti ja katsalune ütles, millal ta puudutust tundis. Samamoodi tegime jahutatud ja soojendatud 27 vaskhaamrikesega ja märkisime külma ja soojapunktid. Valupunktide määramiseks puudutasime nõelaga. 4. Aine- ja energiavahetuse füsioloogia. Ainevahetuse määramine Douglas - Haldane'i meetodil. Energiabilanss. Toitumise analüüs. Energiabilanss Salvestatud energia = tarbitud energia - kulutatud energia • Positiivne energiabilanss: energiast saadakse toiduga rohkem, kui kulutatakse • Negatiivne energiabilanss: energiat kulutatakse rohkem, kui toiduga saadakse. Põhiainevahetusele kulub 60% tarbitud energiast
Karvkattega nahas leiduvad: 1) Merkeli rakud, mis on koondunud 0,5 mm läbimõõduga kompimisketasteks; 2) Ruffini kehakesed; 3) Karvafolliikulisensorid - karvanääpse ümbritevad närvipõimikud, mis reageerivad karva liikumisele. Kompimistaju rajaneb kõigi 3 tüüpi mehhaanoretseptorite impulsside töötlemisele kesknärvisüsteemis. Termoretseptsioon jaguneb kaheks: külmameel ja soojameel. Nahas on spetsiifilised külma- ja soojapunktid, kusjuures külmapunkte on rohkem ( inimese peopesal näiteks 1-5 külmapunkti ja 0,4 soojapunkti keskmiselt 1 cm2 kohta). Punktide arv sõltub ka keha piirkonnast. Valu hoiatab seest- või väljastpoolt tuleva ohu eest ja seega suurendab ellujäämise võimalusi. Nahast lähtuvat valu nimetatakse pindmiseks, lihastest, luudest ja sidekoest lähtuvat valu aga süvavaluks. Peale selle esineb siseelundite e.
Karvkattega nahas leiduvad: 1) Merkeli rakud, mis on koondunud 0,5 mm läbimõõduga kompimisketasteks; 2) Ruffini kehakesed; 3) Karvafolliikulisensorid - karvanääpse ümbritevad närvipõimikud, mis reageerivad karva liikumisele. Kompimistaju rajaneb kõigi 3 tüüpi mehhaanoretseptorite impulsside töötlemisele kesknärvisüsteemis. Termoretseptsioon jaguneb kaheks: külmameel ja soojameel. Nahas on spetsiifilised külma- ja soojapunktid, kusjuures külmapunkte on rohkem ( inimese peopesal näiteks 1-5 külmapunkti ja 0,4 soojapunkti keskmiselt 1 cm2 kohta). Punktide arv sõltub ka keha piirkonnast. Valu hoiatab seest- või väljastpoolt tuleva ohu eest ja seega suurendab ellujäämise võimalusi. Nahast lähtuvat valu nimetatakse pindmiseks, lihastest, luudest ja sidekoest lähtuvat valu aga süvavaluks. Peale selle esineb siseelundite e.
annaabi.ee 
