õigeaegselt · Õige on langetada treeningkoormust Rehüdratatsioon kestab 3-4 päeva Vedelik algul veres, siis rakuvaheruumis ja alles siis rakkudesse Vereplasma maht tuleb kiiresti taastada · Aitab keedusoola lisamine vedelikule Koormus ja kuumus · Jooksutreeningul üle 30 kraadise ilmaga Piirata mahtu kuni 30 70 min ehk (6-12 km) Aitab ennetada ülekuumenemise teket Joosta aeglasemalt kui muidu · Energiamaht, soojaproduktsioon Kehatemperatuuri tõus üle 40 kraadi on veelgi ohtlikum kui vedelikukaotus 3-4% · Harjutada varahommikul · Kui hematokrit üle 50, juua kindlasti vedelikku enam Üle 54 55 % - tekib tromboosioht Suurtel koormustel oluline ka naatrium · Kehakaalu kiire langus üle 4% Algav vedelikuvaegus Vähendada treeningkoormust oluliselt · Juua 400 700ml vedelikku tunnis 100 -150ml portsjonitena · Ülisuurtel koormustel väga oluline naatrium
Positiivne tagasiside on pidevalt toimiv tendents viia süsteem eemale lähteseisundist. Positiivse tagasiside selgitamiseks vaatleme inimese keha temperatuuri regulatsiooni mehhanismi. Inimese kehas toimib efektiivne termostaat negatiivne tagasiside. Keha temperatuuri hoitakse vahemikus 36-37 °C vaatamata sellele, et välis- temperatuurid võivad kõikuda suures ulatuses. Kui keha temperatuur tõuseb välistegurite toimel, alaneb keha soojaproduktsioon ning suureneb soojuskadu (higistamise ja kehapinna soojuse kiirgumise suurenemise kaudu). Keha temperatuuri alanedes väheneb higistamine ja pindmine vere tsirkulatsioon ning suureneb soojuse tootmine (lihased tõmbuvad kokku ehk tekib värisemine). Äärmuslikes tingimustes keha temperatuuri küberneetilise süsteemi elemendid ei toimi. Keha temperatuuri tõustes ei aita enam higistamine ning soojuse eraldumine keha pinnalt ei pruugi temperatuuri alandada
- Palju perifeerselt paiknevaid tuumi - Ristivöödilisus, tahtlikud ja mittetahtlikud (refleksid) - Skeletilihaste stuktuur: *lihaskiud ehk rakud (arenevad müoblastidest, nende arv on konstantne) *sidekude *närvid ja veresooned - Inimkehas on rohkem kui 400 skeletilihast (40-50% kehakaalust) Skeletilihase funktsioonid · Lihasjõu produktsioon liikumiseks ja hingamiseks · Lihasjõu produktsioon asendi säilitamiseks · Soojaproduktsioon külma stressi puhul · Silelihased - Õõnesorganite seinad, veresoonde, silmas, näärmetes, nahas - Üksik tsentraalselt paiknev tuum - Mittevöödilised, tahtele allumatud, mulkühendused vistseraalsetes silelihastes - Koosnevad käävi-kujulistest kiududest, mille diameeter on 2-10 m ja pikkus mõnisada mikromeetrit. - Puuduvad skeletilihasele iseloomulikud tugevad sidekoelised ümbrised, kuid omavad umber õhukest endomüüsiumi
Vöötlihas koosneb mitme tuumaga lihasrakkudest ja seda ümbritsevast membraanist – sarkolemmist. Sarkoplasmas paiknevad mitokondrid, glükogeenigraanulid ning müofibrillid, mis sisaldavad kokkutõmbevalke müosiini ja aktiini, regulatoorseid valke troponiini ja tropomüosiini ning lisavalke titiini ja nebuliini. Ristivöödilisus, tahtlikud ja mittetahtlikud (refleksid). Funktsioon : lihasjõu produktsioon liikumiseks ja hingamiseks, asendi säilitamiseks ning soojaproduktsioon külma stressi puhul. Südamelihased – ei allu tahtele. Töötavad automaatselt, tõmbuvad rütmiliselt kokku. Üksik tsentraalselt paiknev tuum. Ristivöödilisus, tihedad ühendused rakkude vahel. Praktiliselt iga lihas sisalsab venitusretseptoreid ehk -sensoreid, mida nende kuju järgi nimetatakse lihasekäävideks. Intrafusaalsed ja ekstrafusaalsed lihaskiud. Imetajate peaaegu kõigis skeletilihastes esinevad lihasekäävid
annaabi.ee 
