"sissemüüritud rüütli keldriks". Edela- ja loodetiivas olid spetsiaalsed sooja hu kütteseadeldised - hüpokaustid - peakorruse tähtsamate ruumide - pidurefektooriumi ja piiskopi eluruumide - kütmiseks. Küttesüsteem koosnes suurtest ahjudest, nende kohale vlvile laotud kerisest, mis kütmisel soojenes, ning avadest sooja hu ülesjuhtimiseks. Avasid sai vastavalt vajadusele sulgeda dolomiidist korkidega. Üks hüpokaustidest 10 , mis asub näitusesaali 9 krval, on restaureeritud. Soojalaskeavasid näeme peakorrusel pidurefektooriumi prandas; neist üks on säilinud algkujul. Loodetiiva kolmes keldris paikneb muuseumi loodusosakond 11 , mis avati 1993. aastal. VAHITORN Peakorruse idanurgas pääseme kitsaid treppe kaudu Vahitorni, 1 linnuse arvatavasse vanimasse ja kige paremini säilinud ossa, millest eespool oli juba juttu. Enne läbime eeskoja, kus näeme keldrikorruse kolderuumi kohal paiknevat mantelkorstnat. Vahitorni
Edela- ja loodetiivas olid spetsiaalsed sooja õhu kütteseadeldised - hüpokaustid peakorruse tähtsamate ruumide - pidurefektooriumi ja piiskopi eluruumide kütmiseks.Küttesüsteem koosnes suurtest ahjudest, nende kohale võlvile laotud kerisest, mis kütmisel soojenes, ning avadest sooja õhu ülesjuhtimiseks. Avasid sai vastavalt vajadusele sulgeda dolomiidist korkidega. Üks hüpokaustidest, mis asub näitusesaali kõrval, on restaureeritud. Soojalaskeavasid näeme peakorrusel pidurefektooriumi põrandas; neist üks on säilinud algkujul. Loodetiiva kolmes keldris paikneb muuseumi loodusosakonnad, mis avati 1993. a. Pilt1 2 Peakorrus 1.Vahitorn 2. Isolatsioonisaht 3. Eeskoda 4. Lektoorium (end. dormitoorium) 5. ametiruum (kunagine söögisaal) 6. Kabel 7. Kapiitlisaal e. Pidurefektoorium 8. Peakorruse ristikäik 9. Piiskopi eluruumid 10. Piiskopi erala 11. Kaitsetorn 12. Dormitoorium magamisruum
rüütli keldriks". Edela- ja loodetiivas olid spetsiaalsed sooja õhu kütteseadeldised hüpokaustid peakorruse tähtsamate ruumide pidurefektooriumi ja piiskopi eluruumide kütmiseks. Küttesüsteem koosnes suurtest ahjudest, nende kohale võlvile laotud kerisest, mis kütmisel soojenes, ning avadest sooja õhu ülesjuhtimiseks. Avasid sai vastavalt vajadusele sulgeda dolomiidist korkidega. Üks hüpokaustidest, mis asub näitusesaali kõrval, on restaureeritud. Soojalaskeavasid näeme peakorrusel pidurefektooriumi põrandas; neist üks on säilinud algkujul. Hüpokaustide kütmiseks vajalike küttepuude endises hoiuruumis asub ajutiste näituste saal. Kütteruumi restaureerimisel on osaliselt säilitatud omaaegne paekivipõrand. Loodetiiva kolmes keldris paiknevad muuseumi loodusosakonnad, mis avati 1993. aastal. Peakorrus Peakorrus on suurejooneliselt välja ehitatud, kuna siin paiknesid kõige olulisemad ruumid.
rüütli keldriks". Edela- ja loodetiivas olid spetsiaalsed sooja õhu kütteseadeldised hüpokaustid peakorruse tähtsamate ruumide pidurefektooriumi ja piiskopi eluruumide kütmiseks. Küttesüsteem koosnes suurtest ahjudest, nende kohale võlvile laotud kerisest, mis kütmisel soojenes, ning avadest sooja õhu ülesjuhtimiseks. Avasid sai vastavalt vajadusele sulgeda dolomiidist korkidega. Üks hüpokaustidest, mis asub näitusesaali kõrval, on restaureeritud. Soojalaskeavasid näeme peakorrusel pidurefektooriumi põrandas; neist üks on säilinud algkujul.Hüpokaustide kütmiseks vajalike küttepuude endises hoiuruumis asub ajutiste näituste saal. Kütteruumi restaureerimisel on osaliselt säilitatud omaaegne paekivipõrand. Loodetiiva kolmes keldris paiknevad muuseumi loodusosakonnad, mis avati 1993. aastal. Keldrikorrus - küttepuude hoiuruum Kokkuvõte
"sissemüüritud rüütli keldriks". Edela- ja loodetiivas olid spetsiaalsed sooja hu kütteseadeldised - hüpokaustid - peakorruse tähtsamate ruumide - pidurefektooriumi ja piiskopi eluruumide - kütmiseks. Küttesüsteem koosnes suurtest ahjudest, nende kohale vlvile laotud kerisest, mis kütmisel soojenes, ning avadest sooja hu ülesjuhtimiseks. Avasid sai vastavalt vajadusele sulgeda dolomiidist korkidega. Üks hüpokaustidest , mis asub näitusesaali krval, on restaureeritud. Soojalaskeavasid näeme peakorrusel pidurefektooriumi prandas; neist üks on säilinud algkujul. Loodetiiva kolmes keldris paikneb muuseumi loodusosakond , mis avati 1993. aastal. Peakorrus Peakorrus on suurejooneliselt välja ehitatud, kuna siin paiknesid 9 kige olulisemad ruumid
Kagutiivas paiknesid peakorruse köögi all llepruulimiskoda, kolderuum ja kaevukamber. Edela- ja loodetiivas olid spetsiaalsed sooja hu kütteseadeldised - hüpokaustid - peakorruse tähtsamate ruumide - pidurefektooriumi ja piiskopi eluruumide - kütmiseks. Küttesüsteem koosnes suurtest ahjudest, nende kohale vlvile laotud kerisest, mis kütmisel soojenes, ning avadest sooja hu ülesjuhtimiseks. Avasid sai vastavalt vajadusele sulgeda dolomiidist korkidega. Soojalaskeavasid näeme peakorrusel pidurefektooriumi prandas; neist üks on säilinud algkujul (Vaga, 1957). Palju kneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast. Legendi kohaselt olevat see kinnimüüritud kelder juhuslikult avatud 1785. a. ning siit leiti inimese luukere (vaata joonis 2). See kuulunud XVI sajandi algul Saaremaale protestantismiga vitlema saadetud inkvisiitorist mungale, kes avalikuks tulnud armuloo pärast karistuseks elusana kinni müüritud.
annaabi.ee 
