kehastus, kõrvetav ja viljatu läänetuul, Horos- taevajumal, Hathor- armastuse-, tantsu- ja taevajumalanna, Anubis- surnutejumal, Thot- kuu- ja tarkusejumal Egiptuse hauakambrid. Tuntuimateks on püramiidid, algselt mastabad- madalad, maa-all, siis murd- e kaldpüramiidid ja hiljem tavapärased. Hiljem asendati kaljukoobastega- Kuningate org Mumifitseerimine. Kõht lõigati lahti, siseelundid võeti välja ning pandi urnidesse e kanoobidesse, umbes 70 päeva leotati soodavees, siis määriti õliga, mässiti linadesse, asetati sarkofaagi, suleti hauakambrisse. Egiptuses käibel olevad kirjatüübid. Hieroglüüfkiri, preestrite e hieraatiline kiri, rahva e demootne kiri Egiptuse arhitektuur ja kujutav kunst. Püramiidide liigid, templisse sisenemisel Sfinkside allee, väravaehitis, mille juurde kuulused sambad, templi sees ohtralt sambaid. Kujutav kunst- looduslikud värvid- valge, must, punane, pruun, roheline, segati juurde munavalget ja vaiku, kaunistati urne
püramiid Kuninga kamber asus püramiidi südames Hauakambrite seintele maaliti pilte surnu elust ja kirjutati pühasid tekste, mis pidid teda aitama pärast surma Püramiidide kõrvale püstitati sfinksi kuju, vaarao rahu valvama Iga suurema püramiidi juurde kuulusid ka templid Elu pärast surma Surnukehasid palsameeriti (mumifitseeriti) Siseelundid võeti ettevaatlikult välja ning säilitati sarkofaagi kõrval eraldi anumates kanoopides Keha leotati soodavees ning immutati vaikude ja õliga Ümber mähiti mitu kihti linast riiet Riide vahele pandi ka amulette, toomaks omanikule õnne hauataguses elus Sargad ümbritseti kivist sarkofaagiga Mõnikord pandi sark ka puust kasti Tutanhamoni kolm kirstu asetsesid kivist sarkofaagis, mis omakorda asus neljas kullatud puukastis Sidemekihtide vahele ja kirstu pandi kaasa hinnalisi esemeid Muumia nägu kaeti surnumaskiga Vana-Egiptuse lõpuaastail asetati surnukehade silmadele elutruud kullast silma
hallituse plekke. Vereplekid – Vereplekke on lihtne kätte saada, kui neid käsitseda koheselt, aga peaagu võimatu peale 24 h. Kui on võimalik plekki töödelda kohe enne kuivamist, siis valada otse plekile 5% äädikat, lasta toimida 5-10 minutit, seejärel kuivatada majapidamispaberi või rätikuga. Vajadusel korrata protseduuri ja seejärel pesta. Sooda kasutusvõimalused: Kui leotada ja pesta riidest mähkmeid soodavees, saavad need valgema väljanägemise. Pesu puhtaks ja pehmeks saamiseks asenda pool pesupulbri kogusest soodaga. Plekkide eemaldamise riietelt valmista soodast ja veest pasta. Hõõru valmistatud pasta pesule. Lase seista enne pesu orienteeruvalt 1 tund. Seejärel pese pesu pesumasinas. Vaibalt või madratsilt plekkide eemaldamiseks sega soodast ja veest pasta ning määri see plekile. Lase pastal kuivada ja harja siis pulber ära.
Sissejuhatus Ma ei tea, kas see on või ei, aga oma nooruspõlve, sügavast vene ajast, mäletan üsna ,,rohelisena". Olid aastad 1975 ja sealt edasi. Selgelt on meeles klaasist piimapudelid ja koorepurgid. Neid kasutati peale tühjaks saamist veel mitu aastat, et neis mahla või moosi säilitada .Toidunõusid ja aknaid pesti veega, mille sisse lisati vajadusel kas söögisoodat või äädikat .Lapid nõude pesemiseks olid marlist ja neid leotati soodavees, et korduvalt kasutada. Ka laste mähkmed olid marlist õmmeldud ja neid kasutati korduvalt. Mähkmetest veel niipalju, et minagi olen oma lastele õmmelnud marlist ja riidest mähkmeid. Loomulikult oli suur töö neid keeta ja triikida. Koolis sai ÜKT (ühiskondlikult kasulik töö) tundides kogutud makulatuuri, mis oli üsna loomulik tegevus. Riided, mis väikeseks-vanaks jäid, sai edasi antud teistele lastele. Lõngast kootud esemed harutati üles ja nendest kooti midagi uut. Võin
klassile] ,,Suure jumala", ,,päikese poja" jaoks tuleb pingutada kõiki maa jõude, et luua ,,igavesest kivist" elamu ,,tema surematule ihule". [V.V. Struve ,,Vana-Idamaade ajalugu" Tartu, 1949] Et elu pärast surma oleks võimalik, ei tohtinud surnukeha hävitada, sest muidu poleks hingel kuhugi tagasi pöörduda. Egiptlased õppisid surnukehasid erilisel viisil säilitama ehk palsameerima. Surnu kõht lõigati lõhki ja siseelundid võeti ettevaatlikult välja. Keha leotati soodavees ning immutati vaikude ja õliga. Palsameeritud surnukeha nimetatakse muumiaks. [Kõiv, Mait; Piir, Milvi Martina ,,Vanaaeg" I osa Avita, 2010 Ajaloo õpik 6. klassile] Lõpuks mähiti ümber mitu kihti linast sidet, misjärel surnu oli valmis kirstu panekuks. Linaste sidemete vahele pandi ka õnneamulette, mis uskumuse kohaselt omanikule hauataguses elus õnne toovad. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997]
annaabi.ee 
