põhjaosa S: 25, T: -5 sajab 1000-2000 mm aasta läbi, sügisel ja kevadel. Toitaine rikkad pruunmullad.Taimed: vaher, kanarbik, tamm, pöök, pärn, saar, jalakas, kastan , pähklipuu, kask haav paju, rododendron. tammikud, kanarbik, varjulill, nulg. rododendron, loorber, liaanid, sidruniväändik, korgipuu e. sametpuu. Loomad: pesukaru, punahirv. Nirk, tiiger, leopard, tähnik, karud, kuradihaigur, vesihirv, mägilammas, korkas, kährik, kurvits metsnugis, metskass, piison. Inimesed: soodasad elutingimused, tihe inimasustus, tihe teedevõrk, palju maavarasid, looduskaitse alad, kõrgtehnoloogiline tootmine, kalapüük, siid, põllukultuurid, vähe säilinud traditsioone. Keskond: heitgaasid, happevihmad. OKASMETS 45-62 pl.ll, põhi ameerika, skandinaavia, venemaa, siber. Kv: mereline-kontinentaalne parasvööde. S 20-10 T -10-130 sajab 400-1000 mm suve lõpp, sügis. Pinnas: sügaval huumus, Nim. Leetmullad, igikelts e. kirsmaa
3. Fütopatogeenne mikrofloora ja kahjurid 4. Umbrohud 5. Toksiinide eritumine juurtest Võõrkultuur – ellised kultuurtaimed, mis kasvavad põhikultuuri hulgas vastu põllumehe tahtmist. Umbrohud võtavad ära kultuurtaimedelt kasvuruumi ja varjavad kultuurtaimi. Vähendavad mullaniiskust, võtavad ära toitaineid, eritavad keemilisi aineid. Alandavad mulla tempi, raskenadavad mullaharimistöid, vähendavad saaki, saagi väärtust, raskendavad koristustöid, Loovad soodasad tingimused kahjurite ja haiguste levikuks. Umbrohud: 1. Parasiidid 2. Mitteparasiidid Tõrje: Kaudne tõrje: profülaktika, survetõrje Otsene tõrje: mehhaaniline, keemiline Teraviljad Majanduslik tähtsus 1. Toiduks (jahu, tang, helbed) Kõige rohkem nisu ja riisi. Meil põhiliseks leivaviljaks rukis. Ladina- Ameerikas mais, sorgo 2. Söödaks , teravilja kogu maapealne osa sobib, tähtsaim kontsentreeritud ehk jõusööda osa on tera.
valgustustingimuste parandamine (võsa hävitamine) 3. ratsionaalne väheneb taime vananedes. Optimaalselt peaks haljassööda kuivaines olema 20-25% kiudu, üle 15% väetamine 4. täiendav seemnekülv. proteiini. Väärtuslikest heintaimedest koosnev karjamaarohi vastab eelpool toodud nõuetele ja loomad Pealtparandamisega luuakse mitme võtte koosmõjul väärtuslikele heintaimedele soodasad söövad seda meelsasti. kasvutingimused ja täiendatakse rohustu liigilislt koosseisu. Silo peab olema valmistatud korralikult, silo ei tohi olla riknenud, sest seda loomad ei söö ja seda ei tohigi 21) Rohumaade rajamine uuskülvi teel, umbrohu tõrje, haigused ja kahjurid. loomadele anda. Silo väärtus moodustub kahest osast: 1) sileeritava rohu vaatusest ja 2) sileerimisprotsessis
vastasmärgilistel laengutel omavahel taasühineda ja samas soodustavad ioonide levikut vesikeskkonnas. 49. Kas molekulisiseste osalaengute esinemine soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? Soodustab, sest ühend hakkab seostuma vee polaarsete molekulidega. Vees lahustuvad: hüdrofiilsed polaarsed, ioonsed ja vesiniksidemeid moodustavad . Lahustumist soodustavad kõik energeetiliselt soodasad interaktsioonid solvendiga. 50. Kas molekuli mittepolaarne iseloom soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? Kuna vesi on polaarne ja polaarne lahustub hästi polaarses, siis mittepolaarsus pärsib lahustuvust vees. 51. Millised funktsionaalrühmad soodustavad molekuli lahustumist vees? a) NH2 c) OH Konspektist: Funktsionaalrühmad, mis soosivad vees lahustumist on näiteks karboksüül, keto, hüdroksüül, amino, sulfhüdrüül jne. 52
omavahel taasühineda ja samas soodustavad ioonide levikut vesikeskkonnas. 49. Kas molekulisiseste osalaengute esinemine soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? Soodustab, sest ühend hakkab seostuma vee polaarsete molekulidega. Vees lahustuvad: hüdrofiilsed polaarsed, ioonsed ja vesiniksidemeid moodustavad . Lahustumist soodustavad kõik energeetiliselt soodasad interaktsioonid solvendiga. 50. Kas molekuli mittepolaarne iseloom soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? Kuna vesi on polaarne ja polaarne lahustub hästi polaarses, siis mittepolaarsus pärsib lahustuvust vees. 51. Millised funktsionaalrühmad soodustavad molekuli lahustumist vees? a) NH2 b) CH3 c) OH d) =C=O (võivad olla erinevad