Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"soodana" - 5 õppematerjali

Naatriumhüdroksiid
4
doc

Naatriumhüdroksiid

Referaat Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi Timo Stogov 10a Valga 2008 Naatrumhüdroksiid Naatriumhüdroksiid ehk Seebikivi keemiline valem on NaOH. Naatriumhüdroksiidi esineb : Naatriumhüdroksiid lahusena, graanulitena Seebikivina , kaustilise soodana , leelisena. Füüsikalistest ja keemilistest omadustest tingitud ohtlikkus: Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik. Aine rekstsioonil mõnede metallidega tekib plahvatusohtlik gaas: H2. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib tuleohtlik gaasiline ammoniaak. Sissehingamisel Terviseohtlikkus : Aine on tugevalt söövitav. Nii aine kui tema vesilahus on sööbiv, tekitab naha, silmade, lihasmembraani ja hingamisteede ärritust

Keemia → Keemia
66 allalaadimist
Naatrium
8
doc

Naatrium

· Naatriumhüdroksiidi e. seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel. · Naatriumkarbonaat e. pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris. · Naatriumvesinikkarbonaat e. söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel. Naatriumhüdrooksiid: · Naatriumhüdroksiid ehk Seebikivi keemiline valem on NaOH. · Naatriumhüdroksiidi esineb : Naatriumhüdroksiid lahusena, graanulitena Seebikivina , kaustilise soodana , leelisena. · Füüsikalistest ja keemilistest omadustest tingitud ohtlikkus: Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik. · Aine rekstsioonil mõnede metallidega tekib plahvatusohtlik gaas: H2. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib tuleohtlik gaasiline ammoniaak. · Sissehingamisel Terviseohtlikkus : Aine on tugevalt söövitav. · Nii aine kui tema vesilahus on sööbiv, tekitab naha, silmade, lihasmembraani ja hingamisteede ärritust ning põletust. Kahjustused

Keemia → Keemia
121 allalaadimist
I A RÜHMA METALLID
1
doc

I A RÜHMA METALLID

Teda kasutatakse samuti seepide valmistamisel, kuid kaaliumhüdroksiidi kasutamisel saadakse nn roheline seep, mis on tavatingimustel vedelas olekus. Lisaks leiab ta rakendust veel elektrolüüdina leelisakudes, absorbendina CO2, SO2 ja H2S eraldamisel ning mõnede gaaside kuivatamisel. Leelismetallide soolad. *NaCl ­ naatriumkloriid on tähtsaim leelismetalli ühend, mida rahvapäraselt tuntakse ka keedusoola nime all. *Na2CO3 ­ naatriumkarbonaati tuntakse rahvapäraselt soodana ja pesusoodana. Ta on valge, vees hästi lahustuv tahke aine, mille vesilahus on hüdrolüüsi tulemusena aluseline. Sooda kuulub enamike pesupulbrite koostisse, sest ta muudab vee pehmemaks. Vee karedust põhjustavad kaltsium- ja magneesiumioonid, kuid soodalahuse mõjul sadestuvad need rasklahustuvate karbonaatidena välja ja nii muutub vesi pehmemaks. *NaHCO3 ­ naatriumvesinikkarbonaat on rahvapäraselt tuntud kui söögisooda. See on valge, vees hästi lahustuv tahke aine

Keemia → Keemia
24 allalaadimist
Keemia konspekt
23
doc

Keemia konspekt

N:K, Na, Mg, ning mitte lahustuva on Cu, Hg jne N:ZnSO4+Ni=Zn+NiSO4 toimub Cu+FeSo4 ei toimu 3.Elemendid: Na, k, 182 Mg, Ca 185, Al 192, Cu 195, Fe 209 Leidumine looduses: Tähtsamad kasutus alad, sealhulgas tähtsamad sulamid Na Leidub ühenditena, Kasutatakse aatomi reaktsioonides soojus kandjana. moodustab tihedalt Naatrium karrbonaati kasutatakse soodana. pakse ühendeid vees Na2O, Na2O2 K Leidub ühenditena, Kaalium karbonaati kasutatakse tekstiili tööstustes leidub merevees 40x vähem kui Na, leidub kudedes ja maksas K2O, KO2 Mg Leidub looduses ainult Magneesium kuulub klorofüli koostisesse, Page 6

Keemia → Keemia
522 allalaadimist
IA rühma metallid-kokkuvõte
16
pdf

IA rühma metallid-kokkuvõte

Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 10 NaCl on keemiatööstuse üks tähtsamaid tooraineid ja tema maailmatoodang on umbes 150 miljonit tonni. Naatriumkloriid on lähteaineks näiteks NaOH, sooda, kloori, kloorlubja, naatriumi, soolhappe ja paljude teiste ühendite saamisel 2) Na2CO3 - naatriumkarbonaat Naatriumkarbonaati tuntakse rahvapäraselt soodana ja tema kristallhüdraati (Na2CO3*10H2O) kristallsooda ehk pesusoodana. Ta on valge, vees hästi lahustuv tahke aine, mille vesilahus on hüdrolüüsi tulemusena aluseline. Sooda on klaasi ja pesemisainete oluliseks tooraineks. Kuni 18. sajandini saadi soodat põhiliselt soodajärvedest ja merevetikate tuhast, hiljem ka puutuhast. Puutuhas on aga soodat vähe, mistõttu sooda saamiseks hakati üha rohkem maha raiuma metsi, kuni olukord muutus kriitiliseks. 18. sajandi

Keemia → Keemia
214 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun