Palsameerijad valisid olukorra lahendamiseks lõikaja, kes pidi kõhu lahti lõikama ja peale seda kiiresti linnast lahkuma, sest seda pattu karistati needmise ja kivirahega. Pärast kõhuõõne tühjendamist pesti see hoolikalt. Ajaloolane Herodotes kirjutas: "Nad täidavad tühimiku puhtaima peenekshõõrutud mürri, kassia ja igasuguste muude vürtsidega, väljaarvatud viiruk, ning õmblevad avause kinni" Seejärel keha dehüdrateeriti ehk vabastati veest 70 päeva soodalahuses leotades. Seejärel surnukeha pesti ja mähiti osavalt linasesse riidesse. Riie kaeti vaigu või mingi muu kleepuva ainega, mis täitis liimi otstarvet, ning muumia pandi ohtrasti kaunistatud inimkehakujulisse puukirstu.
Palsameerimine Palsameerimine ehk mumifitseerimine on muumia valmistamine surnukeha õliga ehk palsamiga võides. Aju eemaldati metallinstrumendi abil ninasõõrmete kaudu. Seejärel töödeldi kolpa vastavate rohtudega. Järgnevalt võeti välja kõik siseorganid peale südame ja neerude. Pärast kõhuõõne tühjendamist pesti see hoolikalt. Keha dehüdrateeriti ehk vabastati veest 70 päeva soodalahuses leotades. Seejärel surnukeha pesti ja mähiti osavalt linasesse riidesse. Riie kaeti vaigu või mingi muu kleepuva ainega, mis täitis liimi otstarvet Muumia pandi ohtrasti kaunistatud inimkehakujulisse puukirstu. Mumifitseerimine Tänapäeval võib koolnu palsameerida mõne tunniga. Tavaliselt tehakse seda nii, et veenidesse ja arteritesse, samuti kõhu- ja rindkereõõnde lastakse sobival hulgal palsameerimise vedelikku. Soodsa hinna ja ohutuse tõttu
värvi-ja röntgenifilmi valmistamisel. Hõbe kuulub raskemetallide hulka. Hõbedal on ainult temale iseloomulik heli. Sellepärast valmistati varem näiteks hõbekellukesi. Kuigi hõbe kuulub väärismetallide hulka, on ta keemiliselt vähem püsiv kui kuld ja plaatinametallid. Inimesed panid juba ammu tähele, et hõbeehted ja lusikad tumenevad aja jooksul. Tumenemine on tingitud kokkupuutest õhus või toiduainetes sisalduvate väävliühenditega. Kui hõbeese viia lahjas soodalahuses kontakti alumiiniumiga, siis hõbesulfiid redutseerub kergesti vabaks mealliks. Seda keemilst protsessi võib tänapäeval kasutada hõbeesemete puhastamiseks. Hõbeda head füüsikalised ja keemilised omadused on võimaldanud teda rakendada teadusuuringutel. Kuulus inglise teadlane Rutherford kasutas aatomi ehituse uurimise katsetes alfaoskeste püüdmiseks hõbeekraani. 6
Inimesed panid juba ammu tähele, et hõbeehted ja lusikad tumenevad aja jooksul. Aja jooksul, eriti kiiresti muutuvad lusikad tumedamaks aga värske sibula, tomatimahla ja munade mõjul. Tumenemine on tingitud kokkupuutest õhus või toiduainetes sisalduvates väävliühenditega, iseäranis mädamunalõhnalise divesiniksulfiidiga. Hõbeda pinnale tekib seejuures hõbesulfiid, mis on üks rasklahustuvamaid aineid üldse. Kui hõbeese viia lahjas soodalahuses kontakti alumiiniumida, siis hõbe sulfiid redutseerib kergesti vabaks metalliks. Seda keemilist protsessi võib argielus kasutada hõbeesemete puhastamiseks. Laboris sulatatakse hõbetiiglites leelist. Sel juhul on hõbe isegi plaatinast vastupidavam. Hõbenitraati kasutatakse kloriidide määramiseks nii looduslikes vetes kui ka laborites. Hõbedaühenditega tehakse kindlaks sõjalisi mürkaineid ning muudetakse merevett joomiskõlblikuks.
Rosette´I kivi- leiti 1799. a. Egiptuses Napoleoni õpetlaste poolt. Sellele on raiutud üks ja sama Egiptuse kreeklasest Ptolemaios Epiphanesele pühendatud tekst kolmes variandis: egiptuse hieroglüüfkirjas, egiptuse hilisemas, lihtsustatud demootilises kirjas ning kreeka keeles. Palsameerimine- usuti, et on vaja säilitada inimese keha, et ta saaks teispoolsuses edasi elada. Vaaraod ja ülikud palsameeriti. Kõigepealt eemaldati pehmed siseorganid, seejärel lasti 70 päeva seista soodalahuses, kuivatati ja õlitati, mässiti sisse, asetati sarkofaagi ja viidi hauakambrisse. Hieroglüüfkiri- leiutati u. 3000 a ekr, kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi. Hieroglüüf tähistas ühteaegu nii mõistet kui ka teatavate häälikute kombinatsioone, märkides konsonantide järjestust sõnas. Pikemaid sõnu kirjutati mitme hieroglüüfiga. Seadusi hakati kirja panema, see tähendas, et seadused ei levinud enam ainult suuliselt, vaid olid ka kirja pandud. 7
Mumifitseerijad jäävad laibakuuri. Kalleim ja parim balsameerimisviis on järgmine. Esmalt kistakse aju raudkonksuga ninasõõrmete kaudu välja, osaliselt kallatakse ajju ka lahuseid. Siis avatakse etioopia kivist terava noaga kõhuõõs, sisikond ja siseorganid võetakse välja, keha loputatakse seestpoolt palmiviinaga ning hõõrutakse sisse peeneksjahvatatud lõhnaainetega. Seejärel konserveerivad nad keha, lastes sel seitsekümmend päeva liguneda soodalahuses (naatriumsoolade lahuses). Üle seitsmekümne päeva ei tohi laip soodalahuses olla. Selle tähtaja möödudes surnu pestakse ja mähitakse lõuendiribadesse. Nad katavad surnukeha teatud kummilahusega, mida Egiptuses kasutatakse liimi asemel. Seejärel viivad omaksed muumia ära. Vahepeal on nad valmistanud muumiasarga. Muumia asetakse sellesse sarka ning säilitatakse laibakambris püstiasendis. Niisugune on kalleim mumifitseerimisviis. Kes suuri kulusid kardab, valib keskmise viisi
ja lähevad ära. Mumifitseerijad jäävad laibakuuri. Kalleim ja parim balsameerimisviis on järgmine. Esmalt kistakse aju raudkonksuga ninasõõrmete kaudu välja, osaliselt kallatakse ajju ka lahuseid. Siis avatakse etioopia kivist terava noaga kõhuõõs, sisikond ja siseorganid võetakse välja, keha loputatakse seestpoolt palmiviinaga ning hõõrutakse sisse peeneksjahvatatud lõhnaainetega. Seejärel konserveerivad nad keha, lastes sel seitsekümmend päeva liguneda soodalahuses (naatriumsoolade lahuses. I.A.). Üle seitsmekümne päeva ei tohi laip soodalahuses olla. Selle tähtaja möödudes surnu pestakse ja mähitakse lõuendiribadesse. Nad katavad surnukeha teatud kummilahusega, mida Egiptuses kasutatakse liimi asemel. Seejärel viivad omaksed muumia ära. Vahepeal on nad valmistanud muumiasarga. Muumia asetakse sellesse sarka ning säilitatakse laibakambris püstiasendis. Niisugune on kalleim mumifitseerimisviis. Kes suuri kulusid kardab, valib keskmise viisi
patuks. Palsameerijad valisid olukorra lahendamiseks lõikaja, kes pidi kõhu lahti lõikama ja peale seda kiiresti linnast lahkuma, sest seda pattu karistati needmise ja kivirahega. Pärast kõhuõõne tühjendamist pesti see hoolikalt. Ajaloolane Herodotes kirjutas: "Nad täidavad tühimiku puhtaima peenekshõõrutud mürri, kassia ja igasuguste muude vürtsidega, väljaarvatud viiruk, ning õmblevad avause kinni" Seejärel keha dehüdrateeriti ehk vabastati veest 70 päeva soodalahuses leotades. Seejärel surnukeha pesti ja mähiti osavalt linasesse riidesse. Riie kaeti vaigu või mingi muu kleepuva ainega, mis täitis liimi otstarvet, ning muumia pandi ohtrasti kaunistatud inimkehakujulisse puukirstu. Tänapäeval võib koolnu palsameerida mõne tunniga. Tavaliselt tehakse seda nii, et veenidesse ja arteritesse, samuti kõhu-ja rindkereõõnde lastakse sobival hulgal palsameerimise vedelikku. Aastate jooksul on segatud ja kasutatud mitmesuguseid erinevaid lahuseid
annaabi.ee 
