1. Teoreetilised alused Soodalahuse kaustifitseerimisel töödeldakse soodalahust(Na2CO3) lubjasuspensiooniga, et saada NaOH. Kaustifitseerimist kasutatakse NaOH tootmisel, tselluloosi tootmisel sulfaatmeetodil jne. See on tüüpiline heterogeenne mittekatalüütiline protsess, mis kulgeb kõrgendatud temperatuuril. Soodalahuse töötlemisel lubjaga või lubjapiimaga toimub järgmine reaktsioon: Na2CO3 + Ca(OH)2 CaCO3 + 2 NaOH Protsess toimub süsteemis vedelik- tahke aine. Protsessi suund ja kiirus sõltub põhiliselt vähemlahustuvate ainete Ca(OH)2 ja CaCO3 lahustuvuse suhtest. Sellele reaktsioonile avaldub tasakaalukonstant järgnevalt: K= [ CaCO3 ][ NaOH ] 2 . [ Ca(OH ) 2 ][ Na 2 CO3 ]
maiustavad. Söö küüslauku või küüslaugukapsleid, seda lõhna verdimevad tiivulised ei salli. Ära jäta oma aeda seisvat vett, milles saaksid areneda sääskede vastsed. Sääski ahvatlevad ligi igasugused lõhnaained. Proovi kasutada lõhnavabasid tooteid, kindlasti väldi aga tugevaid, magusaid lille- ja puuviljaaroome. Kui sääsk on juba jõudnud sinu kallist verd imeda, siis tekkinud kublat jahuta sügelemise leevendamiseks jääkuubikuga või tupsuta saialilletee, soodalahuse või teepuuõliga. KASUTATUD KIRJANDUS: http://et.wikipedia.org/wiki/Kahetiivalised http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel210_39.html https://www.google.ee/search? hl=et&site=imghp&tbm=isch&source=hp&biw=1366&bih=591&q=s %C3%A4%C3%A4sk&oq=s %C3%A4%C3%A4sk&gs_l=img.3...392.392.0.575.1.1.0.0.0.0.0.0..0.0...0.0...1a c..5.img.U2R5Wo3cHys#imgrc=klsvH4u35dzSLM%3A%3B5TT-_1jaewg5GM %3Bhttp%253A%252F%252Fstatic1.nagi.ee%252Fi%252Fp %252F842%252F33%252F210583636aa835_m.jpg%252F1%3Bhttp%253A
Kus kuumutatakse 1400°C temperatuuril liiv, kriit, valge kvarts, vahel ka marmor ning naatriumkarbonaat. Seejärel saadud sulam jahutakase ja saadaksegi klaas. Seda tüüpi klaas on tuntud ka kui lubiklaas. Naatriumkarbonaati kasutakse, kareda vee pehmendamiseks. Sooda on pesupulbrite , üks olulisi koostisosi just nimelt eesmärgiga muuta vett pehmemaks. Vee karedust tekitavad kaltium- ja magneesiumioonid , kuid aluselise soodalahuse mõjul sadestuvad need rasklahustuvate karbonaatidena välja ja nii muutub vesi pehmemaks Pesusoodat on tarvitatud ka meditsiinis, nimelt on seda kasutatud, ka soolatüügaste raviks, tänapäeval on see asendatud aga teiste viisidega üheks neist on näiteks soolatüüka külmutamine. Samuti kasutatakse pesusoodat lahusena, koos pesuseebi lahusega maasika-jahukaste tõrjeks, see on keskkonda säästev ja väga loodussõbralik tõrje viis, kuna sellega ei rikuta
Leelismetallide soolad. *NaCl naatriumkloriid on tähtsaim leelismetalli ühend, mida rahvapäraselt tuntakse ka keedusoola nime all. *Na2CO3 naatriumkarbonaati tuntakse rahvapäraselt soodana ja pesusoodana. Ta on valge, vees hästi lahustuv tahke aine, mille vesilahus on hüdrolüüsi tulemusena aluseline. Sooda kuulub enamike pesupulbrite koostisse, sest ta muudab vee pehmemaks. Vee karedust põhjustavad kaltsium- ja magneesiumioonid, kuid soodalahuse mõjul sadestuvad need rasklahustuvate karbonaatidena välja ja nii muutub vesi pehmemaks. *NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat on rahvapäraselt tuntud kui söögisooda. See on valge, vees hästi lahustuv tahke aine. Nii kuumutamisel kui ka kuumas vees lagunedes ta kergelt ning ühe saadusena eraldub CO2. Leiab rakendust küpsetuspulbrite koostises taigna kergitusainena. *Na2SO4 naatriumsulfaadi kristallhüdraati nimetatakse glaubrisoolaks
sajandini saadi soodat põhiliselt soodajärvedest ja merevetikate tuhast, hiljem ka puutuhast. Puutuhas on aga soodat vähe, mistõttu sooda saamiseks hakati üha rohkem maha raiuma metsi, kuni olukord muutus kriitiliseks. 18. sajandi lõpul töötas välja belgia keemik Ernst Solvay eduka soodasaamise meetodi, lähtudes keedusoolast ja ammoniaagist. Sooda kuulub enamike pesupulbrite koostisse, sest ta muudab vee pehmemaks. Vee karedust põhjustavad kaltsium- ja magneesiumioonid, kuid soodalahuse mõjul sadestuvad need rasklahustuvate karbonaatidena välja ja nii muutub vesi pehmemaks. (Pildiallikas: autori erakogu) 3) NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat Naatriumvesinikkarbonaat on rahvapäraselt tuntud kui söögisooda. See on valge, vees hästi lahustuv tahke aine. Nii kuumutamisel kui ka kuumas vees lagunedes ta kergelt ning ühe saadusena eraldub CO2. 2NaHCO3 Na2CO3 + CO2 + H2O
annaabi.ee 
