saviliivadel ja liivsavidel. Kõige vähem on aga leede ja leetunud mulda. Põllumuldade viljakus on seal aga alla keskmise. Taimkate Kõige enam on Mikitamäe vallas laanemetsi, kuid sealt leiab ka madalsoid ja rabasid üheks neist on Padussaare soo. Mikitamäe vald asub RMK Kagu regioonis ja Orava metskonnas. Beresjele, Lüübnitsale ja Audjasaarele sookaitseala pindalaga 1550 ha see on erilise taimestikuga sooala, mis on eriti värvirikas kevadel ja sügisel. Turism Beresje küla Beresje umbjärv on Peipsi jäänusjärv. Vesi on hästi soojenev ja ujumiseks mõnus. Suvel katab järve pinda kaunis vesirooside vaip. Küla lõpus on külakalmistu, kus on ka vanausuliste matmispaik. Lüübnitsa küla Küla lähedale Lämmijärve kaldale on ehitatud vaatetorn. 12,5 meetri kõrgusest vaatetornist avaneb
Järvamaa Tervisekaitsetalituse kontrolli all. Avalikus supelrannas viibimine on tasuta. Sood,rabad Soid ja rabasid on Paide vallas palju, neist üks müstilisemaid oma iidsete pärnadega kaetud rabasaartega on Iiripillisaare raba. Koos Plaamandisaare raba, Mustla, Epu, Prääma soo ja veel paljude Paide vallast juba välja jäävate rabadega asub Iiripilli EpuKakerdi soostikus, mis kuulub Eesti kolme suurima sooala hulka. Kliima Klimaatiliselt kuulub Paide vald sarnaselt ülejäänud Eestiga parasvöötme atlantis- kontinentaalse valdkonna segametsade allvaldkonda. Päikesepaiste kestus aastas on keskmiselt 1700 tundi(Pandivere kõrgustikul). Aasta keskmine õhutemperatuur on 40C, sademeid 600-650 mm,lumikatte paksust 120-130 päeva, valdavad on lõuna-edelatuuled. Pinnavesi, põhjavesi Tarbjal asub 19,6 hektari suurune tehisjärv.Järv rajati 1979. aastal Pärnu jõele.
kihid E-F toodangusse vahekiht E - C puistangusse kihid C - B toodangusse vahekiht B - A puistangusse kihid A/A' toodangusse Põlevkivi tootmise tehnoloogia Karjääri konfiguratsioon on määratud Savala mattunud ürgoruga ja Kohtla, Sompa ning Kiviõli kaevandusväljaga. Karjäärivälja loodeosas paiknevad põllumaad, kesk- ja kirdeosas metsamassiv ning Kodasoo sooala. Katendi paksus kasvab karjääriväljal põhjast lõunasse. Põlevkivikihindi kalle põhjast lõunasse on 11 minutit. Kattekivimite paksus avamusjoone lähedal settekivimite all on 6-9 m, maksimaalne paksus 24-25 m karjäärivälja lõunaosas. Karjääriväli on jagatud neljaks kasutusosaks – nr 1, nr 2, nr 3a ja 3b. Põlevkivivarud neis on vastavalt 36,4; 5 27,3; 49,1 ja 40,0 mln tonni
Kuid kraavitamisest saadav tulu pole tihti katnud isegi tehtud kulutusi, rääkimata looduse mitmekesisusele tekitatud kahju õigustamisest. Seetõttu on huvi metsakuivenduse vastu mõnevõrra vähenenud, mis on vähendanud ka vastuolu looduskaitsega. Jahindusele tähendavad sood mitmete ulukite elupaiku, järelikult ka olulisi jahimaid. Setõttu on jahimehed mitmetes maades algatanud meetmeid soode kaitseks. Samal ajal võib jahinduse arendajatele olla vastukarva mõne sooala range kaitse. Marjade ja seente korjajatele on sood läbi aegade olnud tähtsad koriluspaigad. Seetõttu ollakse huvitatud korjemaade püsimisest ka edaspidi. Kuid korilasi häirivad väga ranged looduskaitsepiirangud. Turismile, eeskätt loodusturismile, on märgalad oluline ressurss, mille heast seisundist ollakse huvitatud. Küll aga riivavad turismiarendajate lähihuve looduskaitsest tulenevad kohatised liikumispiirangud.
annaabi.ee 
