Vastased: Progressiivne Partei, Vabameelne Partei (liberaalid), sotsiaaldemokraadid, vähemusrahvuste parteid. Keisririik kui: 1. Saksamaa õitsenguaeg (tehnoloogiline ja majanduslik areng, poliitiline moderniseerumine parteide sünniajastu kaudu) 2. Sissejuhatus natsismile (tendents eelkõige vasakpoolsele radikaliseerumisele, parteipoliitilised struktuurid kui võimalus selleks; keisririik kui konservatiivsuse, sallimatuse ja paremradikaalsuse eeldus) 3. Sonderweg kui Saksamaa erilisuse rõhutamine, semiliberalism. Seos Eesti poliitikaga: keelel ja kultuuril põhinev rahvuslus, konservatiivide ja vasakpoolsete vastasseis, liberaalsete mõjude väiksem osakaal (eriti I ms järgneval ajal). WEIMARI VABARIIK: Wilhelm II eksiili, Saksamaa muutumine vabariigiks. 1919.a põhiseadus, konstitutsiooni vastandumine varasemale korraldusele. Täidesaatva võimu tähtsus: tugeva presidendiinstitutsiooni sisseseadmine võimuvõitluse
Sealt ka Hitleri III Reich, kes ei tunnistanud Weimari Vabariiki. Moodsa demokraatia viiside arengu algused, kuid küpseks nad ei jõudnudki enne keisririigi lagunemist saada Keisririik, kui sissejuhatus natsismile. Keisririik kui konservatismi, vägivalla, rassismi tekkeperiood, mis lõpuks viis välja natsismi kujunemiseni. Suhtumine Weimari riiki parem, kui keisririik. Peale Külma sõda. Alternatiivne poliitiline korraldus. Sonderweg – Saksamaa erilisus, semi- liberaalsuse omapärad. Hindavad toimunut neutraalselt. Hilisem tugevam pööre liberaalsuse poole on tulnud välismõjutustega mitte sisemise arengu taustal. Weimari Vabariik (1919-1933) Weimari Vabariigi poliitiline süsteem 1919.a. põhiseadus. Willhelm II põgenemine 1918. novembris Hollandisse. Saksamaa ilmingud kui eelmise epohhi täielikud vastandid. Üritada kaotada konkurents kahe täidesaatva võimu
29 Vt nt S. Brie. Der Bundesstaat. Eine logisch-dogmatische Untersuchung. Erste Abtheilung. Leipzig: Verlag von Wilhelm Engelmann 1874, lk 193. Tolle aja prantsuskeelsetest uurimustest on mahukaim L. Le Fur. État fédéral et Confédération d’États. Paris: Marchal et Billard 1896. 30 Kõige põhjalikumalt artiklis: J. H. H. Weiler. The Transformation of Europe. – Yale Law Journal 1991 (100). 31 J. H. H. Weiler. In Defence of the Status Quo: Europe’s Constitutional Sonderweg. – European Constitutionalism beyond the State. J. H. H. Weiler, M. Wind (eds.). Cambridge University Press 2003, lk 8. 32 Samas, lk 9. JURIDICA V/2010 327 Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Hent Kalmo
Valitsused nõustusid neid aktsepteerida, kuna see oli lihtsam, kui liberaalseid nõudmisi maha suruda. Alexis de Tocqueville tõi sisse skeptilisi suhtumise liberalismi. Ta kuulsam teos oli Demokraatia Ameerikas. Pööre demokraatiale on kui valitsuse türannia asendatakse enamuse türanniale. Pr revolutsioon polnud midagi uut, vaid vana korra arengu jätk. Selline hoiak tõi maa peale revolutsionistid, mida on imetatud liberalismi veriseks kogemuseks. Saksamaal nimetatakse saksamaa arengut Sonderweg. See termin sai kuulsaks, et taheti näidata, et saksamaa on maha jäänud. Sonderwgiga põhendadatakse, miks sai näiteks Hitler võimule. Tänapäeval tähendab see saksamaa arengut liberaalsuse suunas. Saksamaa oli killustunud ning saksamaa riikide valitsejad olid olnud valgustusliku absolutsmi valitsejad. Preisimaa ja austria kuningas säilitasid oma autoriteedi sellega põhjendati miks jäi saksamaa ühiskond võimukeskseks. 29/4 RIIK 19
annaabi.ee 
