Eskişehiris. Oli naasmas koju Rio Harfi Festivalilt ümberistumisega Pariisis. Õnnetuse uurimine[muuda | muuda lähteteksti] Esialgse uurimise tulemusel tuvastati, et lennuki andurid andsid pilootidele valeandmeid lennuki kiiruse kohta. Lennuki pardasalvesteid, nn musti kaste otsiti allveelaeva ja kahe sondeerimislaevaga edutult kuni juuli lõpuni, kuni oli lootus tabada musta kasti signaali. 20. augustini 2009 jätkusid otsingud sonaritega, aga lennuki kere jäi leidmata. Järgmine otsingute faas mais 2010 jäi samuti edutuks. Otsinguid jätkati veebruaris 2011. 3. aprillil 2011 leiti sonariga 3,8–4 km sügavuses lennuki kere tükid. 26. aprillil leiti lennuki musta kasti tühi konteiner. Musta kasti mäluplokk leiti 1. mail 2011 ja toodi pinnale. Pilootide kabiini helisalvesti leiti 2. mail 2011 ning toodi pinnale järgmisel päeval. 16.
Teist maailmasõda uputatud teadmata hulgal mürke, lõhkekehi ja laskemoona tootmiseks kasutatud aineid. Mainekas Saksa ajakiri Der Spiegel on pakkunud, et vetesügavuses lebab kuni 350 000 tonni laskemoona, 100 000 miini ja umbes tuhat tonni elavhõbedat. Täpseid andmeid Läänemerre uputatud mürkide ja miinide-mürskude kohta hoiavad Teise maailmasõja aegsed liitlased siiani salajas. Nord Streami aruanne väidab, et merepõhi on sonaritega läbi uuritud, gaasijuhtme teelt lõhkekehad üles leitud ja need tehakse kahjutuks. Tavaliselt lõhatakse selleks merepõhjas hulk väikseid lõhkelaenguid. Lõhkamistega kaasneb aga oht, et viga saavad elavhõbedat sisaldavad konteinerid. Kui plahvatused räsivad ühte-kahte konteinerit, ei juhtu veel midagi hullu. Ent tekkida võib doominoefekt ehk puruneda võib mitu konteinerit järjest. Paratamatus on, et mürgid ükskord vette jõuavad, aga kui see juhtub jupikaupa, on
teisiti meie arvamusega arvestama. Läänemerre, mis on üks enam inimtegevusest mõjutatud veekogusid maailmas, on pärast Teist maailmasõda uputatud teadmata hulgal mürke, lõhkekehi ja laskemoona tootmiseks kasutatud aineid. Arvatakse, et vetesügavuses lebab kuni 350 000 tonni laskemoona, 100 000 miini ja umbes tuhat tonni elavhõbedat. Nord Streami aruanne väidab, et merepõhi on sonaritega läbi uuritud, gaasijuhtme teelt lõhkekehad üles leitud ja need tehakse kahjutuks. Tavaliselt lõhatakse selleks merepõhjas hulk väikseid lõhkelaenguid. Lõhkamistega kaasneb aga oht, et viga saavad elavhõbedat sisaldavad konteinerid. Muidugi on paratamatus, et mürgid ükskord vette jõuavad, aga kui see juhtub jupikaupa, on kontsentratsioon madal, palju mürke jääb pidama põhjasettes ning
Atlandi ookeani all kokku. Mõlemad allveelaevad, 150 meetrit pikk Vanguard ja 138meetrine Le Triomphant, said 3. või 4. veebruaril Atlandi ookeani all toimunud õnnetuses kõvasti viga. laevad põrkasid kokku madalal kiirusel, ei saanud keegi meeskonnaliikmetest viga. Nii Prantsusmaa kui ka Suurbritannia kinnitasid, et tuumareostuse ohtu õnnetuse tõttu ei ole. Kumbki allveelaev ei näinud teineteist hoolimata sellest, et nad olid varustatud sonaritega. ("Eesti Päevaleht'' 16.02.2009) Suve keskel tabas presidenti Nicolas Sarkozyd treenimise ajal nõrkushoog ja ta viidi haiglasse. Sarkozy büroo teatel vaatas presidendi kohe läbi tema arst ning nüüd tehakse mehele lisauuringuid. Vahejuhtum toimus Versailles´i lähedal ning Sarkozy viidi sõjaväehaiglasse. Sarkozyd on sageli nähtud jooksmas ning talle meeldib väga rattaga sõita. Elysee palee teatas juuli alguses, et presidendi 3. juulil tehtud ülevaatus näitas südametöö ja
annaabi.ee 
