2. Adagio, Lento või Andante (aeglane) 4. Allegro või Presto (väga kiire) 1. Sissejuhtatus 2. Peateema c-mollis, kõrvalteema es-mollis 3. Töötlus (teemade töötlemine erinevates helistikes) 3. Repriis (peateema esitamine alghelistikus, järgneb kõrvalteema f-mollis). 4. Coda- lõpetab I osa sümfoonia- 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile Kujunes välja 18. Saj Saksamaal. Täiuslikkuseni viisid Viini klassikud J. Haydn, W. A. Mozart, L. van Beethoven. Sarnaneb ülesehituselt sonaadile, kuid on ka mitmed erinevused tänu orkestri suurematele võimalustele: 1. Algab sageli aeglase sissejuhatusega 2. Teemad on kontrastsemad 3. Töötlus ja kogu teos pikem 19. saj kasutasid heliloojad-romantikud programmilist sümfooniat- teose aluseks oli mõni ajaloo sündmus või kirjanduslik teos instrumentaalkontsert-kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile, I osa on sonaat-allegro vormis Instrumentaalkontserdi tekkepõhjuseks oli avaliku kontsertelu väljakujunemine 18. saj.
plokkflöödid, oboed või segakoosseisud) ja basso continuo. NB! "trio" tähendab kolme partiid, mitte kolme mängijat, sest continuo mängimiseks läks vähemalt kahte pilli vaja. · Itaalia orkester -- kaks võrdväärse tähtsusega viiulirühma teineteisega "dialoogi" pidamas, vioola(d) harmoonilisi täitehääli mängimas ning basso continuo. Uued zanrid ja vormid. · Sonaat (it.k sonare = mängima) tähistas algul lihtsalt instrumentaalteost, kuid 1700.aasta paiku andis A.Corelli sonaadile kindlavormilise ülesehituse. o Sonata da chiesa (kirikusonaat) tavaliselt 4-osaline A(eglane)K(iire)AK o Sonata da camera (kammersonaat) ulatuslikult arendatud sissejuhatus e. prelüüd ja 2-4 tantsulise iseloomuga osa. NEED NIMETUSED ON TINGLIKUD EGA MÄÄRA TEOSE ESITAMISE KOHTA ! · Concerto grosso oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada
Imelaps Saint-Saëns oli kindlasti imelaps. Kui ta oli 2-aastane, hakati talle õpetama juba klaverimängu. Tal oli absoluutne kuulmine ning ta alustas varakult helitöö loomisega. Tema kõige esimene lugu, mis on säilinud valmis 1922. aastal 22. märtsil. Kolmeaastaselt oskas ta juba lugeda ja kirjutada ning seitsmeselt rääkis ta juba võõrkeeles. Esimene esinemine oli tal juba viieaastaselt. Ta mängis kontserdil klaverisaadet Beethoveni "Viiuli Sonaadile". Õpingud ja elu Seitsmeaastaselt alustas ta klaveriõpinguid Camille-Marie Stamaty käe all. Esimese avaliku soolokontserti andis ta juba, siis kui ta oli kümneaastane. Ta mälu oli nii hea, et ta võis esitada ükskõik millise Beethoveni 32 klaverisonaadist. Peale Camille-Marie Stamaty juures õppimist asus ta Pariisi konservatooriumi orelit ja kompositsiooni õppima. Kuueteistkümne aastaselt kirjutas ta esimese sümfoonia. See kanti ette 1853. aastal
TA OLI ÜKS ESIMESI, KES KOMPONEERIS SÜSTEEMIGA JA JÄRJEKINDLALT LÄBIVAID TEEMASID, MOTIIVE. JA TA SUUTIS HOIDA TEEMA VÄGA MAHUKANA, SAMAS HOIDES SELLE VÄRSKE JA HUVITAVANA, ET SEE EI MUUTUKS IGAVAKS. MUUTUSI TEGI TA PEAAEGU IGAS MUUSIKAZANRIS, MILLES BEETHOVEN KIRJUTAS. NÄITEKS TA VÕTTIS ETTE HÄSTI PIIRITLETUD RONDO JA KIRJUTAS SELLE ÜMBER ELASTSENA JA RUUMIKANA NING TÕI SELLE LÄHEMALA SONAADILE. BEETHOVENIT NIMETATAKSE KÕIGE TÄHTSAMAKS HELILOOJAKS KLASSITSISMI JA ROMANTISMI VAHEL. 8 KIRJANDUS: HTTP://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/LUDWIG_VAN_BEETHOVEN http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/beethoven.html HTTP://WWW.MIKSIKE.EE/DOCS/REFERAADID2007/BEETHOVEN_KAIDIKOBAR.HTM 9
annaabi.ee 
