meloodiline amplituud, väga värvilised harmooniad, orkestri kõla impressionistlik kasutus ja formaalse ülesehituse rõhutamine. Tema stiil on raskem ja pidulikum kui tema kolleegidel ,,Les Six" grupist. Vaatamata stiilide erinevustest, tema ja teine ,,Les Six" liige Darius Milhaud olid lähedased sõbrad olles õppinud koos Pariisi Konservatooriumis. Milhaud pühendas oma neljanda keelpilli kvinteti Honeggeri mälestusele ning samuti tegi Francis Poulenc oma ,,Klarneti Sonaadiga". Honeggeri mõju maailmamuusikas ilmestab ka see, et tänapäeval võib leida tema pildi Sveitsi 20 frangiselt. Teosed Orkestrimuusika, kammermuusika, klaveripalad, balletid, ooperid, operetid, oratooriumid ja teised, raadio- ja filmimuusika. 4
vahel muutumatu refrään. Rondo algab ja lõppeb refrääniga. Refrään peab korduma vähemalt 3 korda.See võib olla nii iseseisev teos, kui ka mitmeosaliste teoste üksikosa vormiks. Rondovormis on sageli sonaaditsükli IV osa (kiire-presto). ABACA Sonaaditsükli osade vorm:I- kiire- sonaadivormII- aeglane- variatsioonivorm, ABA vorm või muuIII tantsuline- ABA vorm või muuIV- kiire- rondovorm, sonaadivorm või muu Sümfoonia Sümfoonia on ülesehituselt sarnane sonaadiga, koosnedes sonaaditsüklist ja selle kindla karakteriga osadest(4). Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile.17 sajandil mahtus sümfoonia alla erinevat instrumentaalmuusikat, kuid kindlate tunnustega muusikazanriks kujunes sümfoonia nagu sonaatki 18 sajandil Viini klassikute loomingus. Jäi püsima kindel orkestrikoosseis, mis on aluseks ka tänapäeva sümfooniaorkestrile.Orkestris on palju pille ja erinevaid kõlavärve, võimaldab see luua
toetusid lühikesele korduvale bassiteemale ( basso ostinato) . Vastavalt kasutatud teematüübile, nimetatakse selliseid bassivariatsioone enamasti ciacona’ks chaconne ( ), passacaglia ’ks või La Foila ’ks. KONSERT Nimetust “kontsert” võidi kasutada koguni sonaadiga kattuvas tähenduses, kuid enamasti oli eelduseks siiski triost suurem koosseis . 16. sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas loodud mitmekoorilise pillimuusika eeskujul jagati ka barokkkontserdis koosseis sageli mitmesse rühma. Selle põhjal eristatakse ka kolme kontserditüüpi. 1) MITMEKOORILISES KONTSERDIS on kõrvuti
Sonaadiks nimetati ansamblile loodud teost. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. 1700. aasta paiku kujuneski välja kaks põhilist sonaaditüüpi: kirikusonaat ja kammersonaat. Selget vahet kahe sonaaditüübi vahel siiski pole: sagedasti on mõlema jooned segunenud ja kirikusonaadilik ülesehitus pole tingimata märgiks, et see teos oli mõeldud kiriku jaoks. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert. Nimetust "kontsert" võidi kasutada koguni sonaadiga kattuvas tähenduses, kuid enamasti on eelduseks siiski triost suurem koosseis. 16. sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas loodud mitmekoorilise pillimuusika eeskujul jagati ka barokk-kontserdis koosseis sageli mitmesse rühma. Koosseisu erineva jagamise põhjal eristatakse ka kolme kontserditüüpi: mitmekooriline kontsert, concerto grosso ja soolokontsert. Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisim vorm süit eri
annaabi.ee 
