7 kl. Elu • Tema teosed on tuntud ohjeldamatu huumori ja kõige pilamise poolest. See on temast teinud Eesti viimaste aastate ühe enim müüdud autori. Üle poole tema senisest loomingust kuulub Kettamaailma sarja. Kettamaailma tuntuimad liinid on võlur Rincewindi, linnavahtide ja nõidade liinid. Samuti on Pratchett kirjutanud sarja raamatuid Noomidest. • Pratchett abiellus 1968 Lyniga ning elas temaga 1970–1993 Somersetis ja alates 1993 Wiltshire'is. Nende tütar Rhianna Pratchett, kes on samuti kirjanik, sündis 1976. • 2001. aastal külastas Pratchett Eestit. • 2007. aastal diagnoositi Pratchettil Alzheimeri tõbi, mille järel on temast saanud üks tuntumaid dementsusravi väljatöötamise eest võitlejaid ja eutanaasia legaliseerimise pooldajaid. • 31. detsembril 2008 tõsteti Pratchett aadliseisusse. Looming • "The Carpet People“ "Truckers“ "Diggers“
John Locke sündis 1632. aastal, kui Euroopas vältas Kolmekümneaastane sõda, muuhulgas nägi ta ka Suur-Britanniat kodusõja päevil, mis algas 1642. aastal. Tihtipeale nimetatakse teda liberalismi isaks, kuna tema mõtted elust, vabandusest, omandist ning muudest aspektidest moodustavad klassikalise liberalismi alustalad. Locke eluajal toimus Stuartite restauratsioon, Londoni suur tulekahju ja Londoni katkuepideemia. Ta kasvas puritaanlikus perekonnas Bristolis, Somersetis , mis oli üks rahvastatumaid ning rikkamaid maakondi ta kodumaal. Õppis prestiižses Westminsteri koolis, mis asus Londonis ning 1652. aastal siirdus edasiõppima Christ Church ülikooli, mis paiknes Oxfordis. 1666. aastal tutvus ning sai heaks tuttavaks Anthony Ashley Cooperiga, kellest sai hiljem Shaftesbury krahv. Sama krahviga aitas ta hiljem luua Carolina konstitutsiooni. Leidis, et inimesed on looduse poolt loodud vabade ja
võimalikkuses, et luua uusi liike." New Yorgi osariigis 1968. aasta mais käis üks noor naine juba pikka aega günekoloogi juures ravil. Pärast ühte ebatavalist juhtumit lakkas naisel äkitselt menstruatsioon. Juhtumist mäletas ta endalt munarakkude võtmist mingite kummaliste olendite poolt. Olendid selgitasid, et ,,inimeste ja tulnukate rakkudest püütakse aretada hübriidlast". Antud juhtumist midagi kuulmata kirjeldas 1973. aastal Inglismaal Somersetis elav naine samasuguste geneetiliste proovide võtmist. Naine tundis ennast seksuaalselt ahistatuna, kui üks pikk humanoid teda vägistas. Uurija Budd Hopkins on tulnukate inimröövide juhtumeid juba palju aastaid uurinud. 1980. aastate keskel hakkas ta ja keegi tuntud New Yorgi kunstnik neid andmeid avaldama. Loomulikult neid lugusid keegi ei uskunud. Aastate jooksul kogutud andmed hõlmasid noorte naiste tavatuid vägistamisjuhtumeid
võimalikkuses, et luua uusi liike." New Yorgi osariigis 1968. aasta mais käis üks noor naine juba pikka aega günekoloogi juures ravil. Pärast ühte ebatavalist juhtumit lakkas naisel äkitselt menstruatsioon. Juhtumist mäletas ta endalt munarakkude võtmist mingite kummaliste olendite poolt. Olendid selgitasid, et ,,inimeste ja tulnukate rakkudest püütakse aretada hübriidlast". Antud juhtumist midagi kuulmata kirjeldas 1973. aastal Inglismaal Somersetis elav naine samasuguste geneetiliste proovide võtmist. Naine tundis ennast seksuaalselt ahistatuna, kui üks pikk humanoid teda vägistas. Uurija Budd Hopkins on tulnukate inimröövide juhtumeid juba palju aastaid uurinud. 1980. aastate keskel hakkas ta ja keegi tuntud New Yorgi kunstnik neid andmeid avaldama. Loomulikult neid lugusid keegi ei uskunud. Aastate jooksul kogutud andmed hõlmasid noorte naiste tavatuid vägistamisjuhtumeid
ristsugutamise võimalikkuses, et luua uusi liike.“ New Yorgi osariigis 1968. aasta mais käis üks noor naine juba pikka aega günekoloogi juures ravil. Pärast ühte ebatavalist juhtumit lakkas naisel äkitselt menstruatsioon. Juhtumist mäletas ta endalt munarakkude võtmist mingite kummaliste olendite poolt. Olendid selgitasid, et „inimeste ja tulnukate rakkudest püütakse aretada hübriidlast“. Antud juhtumist midagi kuulmata kirjeldas 1973. aastal Inglismaal Somersetis elav naine samasuguste geneetiliste proovide võtmist. Naine tundis ennast seksuaalselt ahistatuna, kui üks pikk humanoid teda vägistas. Tuntud uurija Budd Hopkins on tulnukate inimröövide juhtumeid juba palju aastaid uurinud. 1980. aastate keskel hakkas ta ja keegi tuntud New Yorgi kunstnik neid andmeid avaldama. Loomulikult neid lugusid keegi ei uskunud. Aastate jooksul kogutud andmed hõlmasid noorte naiste tavatuid vägistamisjuhtumeid