Kehast ja keskkonnast saabuvad signaalid integreeritakse ajus ning teadvustatakse jagamatu tervikuna 3. Milles seisneb liigutustega Haarates palli, liigub info sensoorsetest ÕO11, seotud ajupiirkondade retseptoritest seljaajju, sealt somatotoopilisse katse somatotoopiline ülesehitus? koorde, et teavitada,et pall on kätte võetud. Peale seda informeerib somatotoopiline koor motoorset piirkonda sellest,et pall on kätte võetud 4. Mis on vaatlusõpe See on õppimise vorm, mis esineb siis, kui ÕO14 (observational learning, social jälgida teiste käitumist. Peegelneuronid nimelt
haaran. Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta. 3. Milles seisneb liigutustega Keha perifeeria kindel ruumiline vahekord ÕO11, seotud ajupiirkondade motokorteksi teatud piirkondadega. Igale katse somatotoopiline ülesehitus? kehapiirkonnale vastav ala on võrdeline selle piirkonna sensoorsete retseptorite arvuga, mitte aga kehaosa suurusega. Nii on näiteks nägu, keel, sõrmed esindatud suure alaga, samas kere, reis, säär võrdlemisi väikese pinnaga. Need rakud, mis keha pinnal kodeerivad
sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta. ( nagu näiteks tead milline on klaasi pind ja milline puidu pind – selleks ei ole vaja katsuda) 3. Milles seisneb liigutustega Keha perifeeria kindel ruumiline vahekord seotud ajupiirkondade motokorteksi teatud piirkondadega. Igale somatotoopiline ülesehitus? kehapiirkonnale vastav ala on võrdeline selle piirkonna sensoorsete retseptorite arvuga, mitte aga kehaosa suurusega. Nii on näiteks nägu, keel, sõrmed esindatud suure alaga, samas kere, reis, säär võrdlemisi väikese pinnaga. Oleneb selle kehapiirkonna tundlikusest
olemuse kohta. ( nagu näiteks tead milline on klaasi pind ja milline puidu pind selleks ei ole vaja katsuda) 3. Milles seisneb liigutustega Keha perifeeria kindel ruumiline vahekord ÕO12, seotud ajupiirkondade motokorteksi teatud piirkondadega. Igale katse somatotoopiline ülesehitus? kehapiirkonnale vastav ala on võrdeline selle piirkonna sensoorsete retseptorite arvuga, mitte aga kehaosa suurusega. Nii on näiteks nägu, keel, sõrmed esindatud suure alaga, samas kere, reis, säär võrdlemisi väikese pinnaga. Oleneb selle kehapiirkonna
asuv tigu ja ka nahk), Vastuvõtuväljas naabruses asuvad närvirakud kontakteeruvad lähestikku asuvatele 5 närvirakkudele kõrgematel tasemetel. Topograafilised kaardid. Sellised neuraalsed kaardid ei peegelda ainult neuronite paigutust, vaid ka nende tihedust. Visuotoopiline (nägemise) neuraalne kaart talamuses ja peaajukoores. Võrkkesta keskmine osa (fovea), kus on suurim nägemisteravus (suurim retseptorite tihedus) haarab enese alla ka suurima osa nägemiskoorest. Somatotoopiline neuraalne kaart. Sensoorne homunkulus asub posttsentraalses käärus, inimene on lokaliseeritud pea alaspidi ja mõned alad omavad suuremat esindatust kui teised (näiteks näpuotsad ja huuled). Tonotoopiline neuraalne kaart, erineva kõrgustega helid erutavad erinevaid lülituumasid. Motoorses süsteemis, mille närvirakud reguleerivad kindlaid kehaosi, moodustavad need rakud ka motoorse kaardi. Hästi defineeritud motoorne kaart
rakendada lihtastes jne. Teine informatsioon on keskkonnast, mis asjad on haardeulatuses, kas käsi on õiges positsioonis. Liigutuse planeerimisel – nt tennisepalli haaramisel on vaja vähem jõudu kui piljardi pallile. Taju aitab arusaada objekti kujust, suurusest, kiirusest, asukohast, asendist jne. Pärast liigutuste toimumist on vaja kontrollida tajul, kas liigutus toimus õigesti. 3. Milles seisneb liigutustega seotud ajupiirkondade somatotoopiline ülesehitus? Somatotoopia on rakud, mis kodeerivad keha pinnal kõrvuti olevaid piirkondi ning need asuvad ajus täpselt samamoodi kõrvuti. Ajus on kaart ning need kohad, mis on tundlikumad, need on kaardi piirkonnal suuremad ehk siis rohkem ruumi. 4. Mis on vaatlusõpe (observational learning, social learning) ja mis rolli mängivad selles peegelneuronid?