lihaspinge, valu; see jaotus osaliselt aluseks kahele erinevale võimele: 1. pinna tekstuuri töötlus 2.suuruse ja kuju töötlus Aju koor on funktsionaalselt organiseeritud eri kohast ja erineva sisuga info vastuvõtuks; piirkondlikku jaotust nimetatakse somatosensoorseks homunkuluseks,neid 4 paralleelset: 1. naha tundlikkus kiired muutused 2. sügav surve 3. lihasvenitus 4.naha püsiv ja muutuv ärritus 4. Mida me aistime somatosensoorselt?
Somatosensoorne info töödeldakse peamiselt parietaalsagaras; valu teed ka olulise sisendiga gyrus cinguli aju mediaalsel pinnal. Juba seljaajus liigib eraldi (kuigi osaliselt kattuvana) puudutus, staatiline puudutus, sügav surve, lihaspinge, valu; see jaotus osaliselt aluseks kahele erinevale võimele: 1. pinna tekstuuri töötlus, 2. suuruse ja kuju töötlus Aju koor on funktsionaalselt organiseeritud eri kohast ja erineva sisuga info vastuvõtuks; piirkondlikku jaotust nimetatakse somatosensoorseks homunkuluseks neid 4 paralleelset: 1. naha tundlikkus kiired muutused ; 2. sügav surve ; 3. lihasvenitus , 4. naha püsiv ja muutuv ärritus Mida me aistime somatosensoorselt? * Mida me ei aisti asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! * Me aistime eraldi infotükke, nagu: 1. + puudutus 2. + surve 3. + lihasvenitus/ pinge 4. + liigutus 5. + temperatuur 6. + ... 7
töödeldakse peamiselt parietaalsagaras; valu teed ka olulise sisendiga gyrus cinguli aju mediaalsel pinnal Juba seljaajus liigub eraldi (kuigi osaliselt kattuvana) puudutus, staatiline puudutus, sügav surve, lihaspinge, valu; see jaotus osaliselt aluseks kahele erinevale võimele: 1. pinna tekstuuri töötlus 2. suuruse ja kuju töötlus 80 Aju koor on funktsionaalselt organiseeritud eri kohast ja erineva sisuga info vastuvõtuks; piirkondlikku jaotust nimetatakse somatosensoorseks homunkuluseks, neid 4 paralleelset: 1. naha tundlikkus kiired muutused 2. sügav surve 3. lihasvenitus 4. naha püsiv ja muutuv ärritus 81 Mida me aistime somatosensoorselt? * Mida me ei aisti – asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! * Me aistime eraldi infotükke, nagu:
(preoptiline pk.+stria terminalis nn.voodituum • Supramarginaalkääru ja angulaarkääru kokku nimetatakse kiiirusagara alumiseks osaks. INAH3+nuc.suprachiasmaticus) sisaldavad meestel 2-3x > rakke kui naistel • Homoseksuaalsed mehed- hüpotees: hüpotaalamuse ehitus> sarnane naistele Talitluslikult võib kiirusagara jagada: • eesmiseks tsooniks ehk somatosensoorseks ajukooreks (Brodmanni piirkonnad 1, 2, 3 ja 43) Mittetraditsioniline sex-orientatsioon ja • transseksuaalsuse põhjustest vähe teada- ”voodituum” väike- naiste suurus • tagumiseks tsooniks ehk tagumiseks kiirukooreks ülejäänud piirkondadega. • hormonaalsed muutused (gonadotroopsed hormoonid)
annaabi.ee 
