riik. Somaalia keskvalitsus eksisteerib ainult de jure, tal on võimu üksnes pealinna lähiümbruses. Lisaks riigis üldtunnustatud valitsusele puudub Somaalias ka rahvusvaluuta (Somaali sillingi rahvusvaheline lühend SOS on väga tabav). Riik on jagunenud nelja suure klanni vahel (pluss keskvalitsus). Sellegipoolest ei valitse riigis kaost, selle eest hoolitsevad kohalikud võimud ja sõjapealikud. Somaalia loodi 1960. aastal, kui ühinesid vastiseseisvunud Briti Somaalimaa ja Itaalia Somaalimaa. 1969 tuli riigipöördega võimule Siad Barre, kes algul NSV Liidu ja siis USA toetusel valitses 1991. aastani. Kui USA lakkas Somaalia valitsust rahastamast, puhkes riigis kodusõda. 1993. aastast saadik puudub keskvõimul kontroll enamiku riigi üle. 1977. aastal oli puhkenud sõda Etioopia ning Somaalia vahel Ogadeni kõrbe pärast. Seda sõda nimetatakse Ogadeni sõda. Etioopia poolel olevat sõdinud ka kuni 11 000 NSV Liidu sõjaväelast. Etioopia võitis sõja ja 1978. aasta 9
Maailma keelte iseseisev töö. Somaali keel. Somaali keel on Afroaasia keelkonda kuuluv üks kušiidi keeltest. Somaali keele emakeelena kõnelejate arv on 10-16 millionit ning teise keelena kõnelejaid on umbes pool miljonit. Seda kõneletakse Somaalias, Djiboutis, Keenias, Eritreas, Somaalimaa piirkondades, Etioopias. Somaali keel on ametlik keel Somaalia Liitvabariigis, riigikeel Djiboutis ja töökeeleks Somaalia piirkonnas Etioopias. Samuti on märkimisväärne hulk Somaali kõnelejaid Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jeemenis. Somaali keel on teine kõige levinumalt räägitav kušiidi keel Oromo keele järel. Seda kirjutatakse ladina tähestikus, mis on kõige levinuim kasutusviis, mida on kasutatud alates 1972. aastast. On kasutatud ka araabia ja osmani kirjasüsteemi, mis
Melilla (Hispaania) 20 km² 69 184 (2003) Melilla Réunion (Prantsusmaa) 2547 km² 778 400 (2004) Saint-Denis Saint Helena (Srb.) 410 km² 7367 (2003) Jamestown Lääne-Sahara (Maroko) 252 120 km² 267 405 El Aaiún ~ 300 000 Puntland ~ 2,5 mln Garoowe km² Somaalimaa 137 600 km² 3 – 3,5 mln Hargeysa
OECD, G8, G48, IMF, WB, WTO, GATT Hargmaised ettevõtted(UNCTAD) Vabaühingud: Greenpeace, ATTAC, al-Qaida Eripiirkonnad maailmas Üro halduse alad(olnud nt Kosovo, Afganistan jt), Antarktika eriseisund, sõjaväebaasid ja elanike saared. Maailmastumise jõukus ja eluviisideerisusest, aga ka rahvamõrvadetõttu kasvab pidevalt sisserändesurve nn tuuma riikidele: erivööndid ja laagrid. Rahvusv vabastusliikumiste kontrollitud alad: nn Somaalimaa, Ida-Kongo jt. Maksuparadiisid ja tagaotsitavate asüülid: Bahama jt. Olematud riigid: Patagoonia, talud, Kuu, Mars jt. Välispoliitika Sisend(ühiskond+rahvusvaheline keskkond): väärtused, normid, mängureeglid, ohud, väljakutsed, võimalused, toetused, vastuseis, ainelised ja inimressusrid. Riigivõimu sisendprotsessid:Poliitika aluspõhimõtted ja kujundamine, üld-ja tegevuseesmärkide määratlemine,
praeguseks on läbikukkunud riik. Somaalia keskvalitsus eksisteerib ainult de jure, tal on võimu üksnes pealinna lähiümbruses. Lisaks riigis üldtunnustatud valitsusele puudub Somaalias ka rahvusvaluuta. Riik on jagunenud nelja suure klanni vahel (pluss keskvalitsus). Sellegipoolest ei valitse riigis kaost, selle eest hoolitsevad kohalikud võimud ja sõjapealikud. Somaalia loodi 1960. aastal, kui ühinesid vastiseseisvunud Briti Somaalimaa ja Itaalia Somaalimaa. 1969 tuli riigipöördega võimule Siad Barre, kes algul NSV Liidu ja siis USA toetusel valitses 1991. aastani. Kui USA lakkas Somaalia valitsust rahastamast, puhkes riigis kodusõda. Somaalia kodusõda on relvastatud konflikt Somaalias, mis algas 1988. aastal 1993. aastast saadik puudub keskvõimul kontroll enamiku riigi üle. Esimene kodusõja faas sai alguse Siad Barre diktaatorliku reziimi vastaste konfliktidega
Mai 1940 (suuresti tänu leiutatud radarile) tagasi ja plaani täitmine Sakslaste välksõja algus kesk-maist peatatakse. 10 Saksamaa tungib Belgiasse, Prantsusmaale, August 1940 Luksemburgi ja Hollandisse; Briti peaministriks saab 4 Itaalia väed okupeerivad oma Ida-Aafrika kampaania Winston Churchill: käigus Briti Somaalimaa 16 Churchill külastab Pariisi ja tõdeb, et Prantsuse sõda 26 RAF pommitab Berliini ja Luftwaffe Londonit on sama hästi kui kaotatud ja Suurbritannia on selles September 1940 sõjas üksi jäänud. 1 Saksamaa juudid saavad korralduse kanda 25 briti ja prantsuse sõjajõudude taganemine ja identifitseerimiseks kollas taaveti risti. evakueerimise algus Dunkerque'ist Inglismaale
territooriumi lahutamatud osad nagu nt Inglismaa ja Šotimaa; mõnele teisele riigile kuuluvad alad nagu nt Puerto Rico ja Bermuda; samuti mitte iseseisvust taotlevad maad, mida kontrollib võõrriik sõjaväe abil nt Tšetšeenia, Tiibet, ega ka protektoraadid (sõltub tugevamast riigist ning kuulub selle kaitse alla) nt Transnistria. Tunnustamata ja osalise tunnustusega riigid: Abhaasia, Edela-Somaalia, Jubaland, Lõuna-Osseetia, Kosovo, Mägi-Karabahh, Palestiina, Puntland, Põhja-Küpros, Somaalimaa, Hiina Vabariik (mitteametlikult Taiwan). Okupeeritud riigid: Tiibet, Lääne-Sahara, Itškeeria Tšetšeeni Vabariik. Poliitilised süsteemid. Demokraatia Poliitikaanalüüsi põhiline ülesanne on selgitada, kas eksisteerib kriteeriume, mille järgi saaks klassifitseerida poliitilisi süsteeme. Poliitilisi süsteeme võib klassifitseerida mitmeti: * Geograafilise dimensiooni järgi (n: Lääne-Euroopa; Okeaania) * Usulise dimensiooni järgi (n: ristiusk; islam)