· Happed on ühendid, mis loovutavad prootoneid (e. vesinikioone); · Alused on ühendid,mis seovad prootoneid. · vesilahustes ei eksisteeri vabu vesinikioone H+, vaid eksisteerivad põhiliselt hüdroksooniumioonid H3O+. Amfiprootsed solvendid ehk amfolüüdid · Amfolüüt-Solvent käitub nii aluse kui ka happena · Autoprotolüüs · H2O + H2O H3O+ + OH- · NH3 + NH3 NH4+ + NH2- Hapete ja aluste tugevus · Tugevus sõltub dissotsieerunud molekulide hulgast, see aga sõltub solvendist Keemiline tasakaal · Le Chatelier printsiip- kui mingi välismõju (temp., rõhk, konts.) rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. · Tasakaalukonstant Vee ioonkorrutis Happe ja aluse dissotsiatsioonikonstandid Dissotsiatsioonikonstandid konjugeeritud happe-alus paarile Vesinikioonide kontsentratsioon nõrkade hapete lahustes
Meetod põhineb ultraviolett või nähtava elektromagnetkiirguse intensiivsuse muutumisel, kui ta läbib lahust, mis on asetatud läbipaistvasse küvetti. 13.Bouguer-Lambert- Beer´i seadus Uuritava aine kontsentratsioon on lineaarses sõltuvuses neelduvuse või läbilaskvusega. Seadus kehtib lahjades lahustes (C<0,01 M). 14. Neelduvusteguri omadused Neelduvustegur sõltub: ● esialgse valguse lainepikkusest ● uuritavast ainest ● kasutatavast solvendist ja lahuse pH-st ● temperatuurist Neelduvustegur EI SÕLTU aine kontsentratsioonist. 15.UV-Vis elektronüleminekud orgaanilistes molekulides Kõik org. ühendid on võimelised neelama EM kiirgust, sest sisaldavad v alentselektrone, mida saab ergastada ja üle viia kõrgematele energiatasemetele. 16.UV-Vis spektromeetri ehitus Lambid: ● Deuteeriumi/vesinikulamp (UV ala, 160-375 nm) - pidevspekter tekib deuteeriumi elektrilisel ergastusel
vees 25 26 Hüdrofoobsuse hindamine Puhas aine ja segu · aine jaotumine kahefaasilises süsteemis Puhas aine oktanool-vesi · K väärtus sõltub solvendist Segu homogeenne heterogeenne 27 28 Lahuste kontsentratsioon Protsentkontsentratsioon (C%)
25. Madalefektiivne ja kõrgefektiivne VK (milles seisneb erinevus) Madalefektiivne-VK: madal lahutuvus, laiad piigid, pikk analüüsiaeg. Lihtne konstruktsioon, odav. Täidetud suurte osakestega, kasutatakse madalat rõhku. Kõrgefektiivne-VK: kõrge lahutuvus, kitsad piigid, lühike analüüsiaeg. Keeruline aparatuur ja kallis. Lahutuskolonnid on pakitud peenikeste osakestega, kasutab opereerimisel kõrget rõhku ja suuremaid vooluskiiruseid. 26. Vedelikkromatograafi ehitus Koosneb solvendist, degasaatorist, pumpadest, sisestus, kolonn, detektor. 27. Tugevad ja nõrgad mobiilsed faasid (tooge näide) Tugev mobiilne faas - solvent, mis viib kiiresti analüüdi läbi kolonni. Nt vesi Nõrk mobiilne faas - solvent, mis viib aeglaselt analüüdi läbi kolonni. Nt Heksaan 28. Isokraatne ja gradientelueerimine Isokraatne elueerimine - eluendi koostis analüüsi käigus ei muutu. Gradient elueerimine - eluendi koostis muutub analüüsi käigus. Sobib väga hästi keerulistele
teke ning ebaseaduslik ladustamine; jõgede ja järvede eutrofeerumine. 18. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti, polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid, Sulamistemp 0 0C. Keemistemp 100 0C. Kapillaarsus, Juhib elektrit, Kõrge soojusmahtuvus. Esineb sisehõõre, 19. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? aine jaotumine kahefaasilises süsteemis oktanool- vesi, K väärtus sõltub solvendist. Kow=Coktanoolis/Cvees. 20. Puhta aine ja segu erinevus. PUHAS AINE- homogeenne, SEGU- heterogeenne. 21. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, Elektrijuhtivus, Läbipaistvus, Kuivjääk, Oksüdeeritavus, pH (tavaliselt piirides 5,5-7,5), Karedus. 22. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? Suurus mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses; Mida madalam on pH, seda rohkem H+ ioone on. 23. Mis on lahus? Millest see koosneb
Globaalprobleemid Eestis: · Põlevkivi kaevandamine ning põletamine · Liigne metsade raie · Õhusaastumine saasteallikatest · Veereostus · Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladestumine · Läänemere reostumine · Jõgede ja järvede eutrofeerumine · Pinnase erosioon 9. Vee omadused: · Polaarne molekul · Moodustab vesiniksidemeid 10. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis oktanool- vesi; K väärtus sõltub solvendist. 11. Puhta aine ja segu erinevus Puhas aine Segu- homogeenne, heterogeenne 12. Vee peamised kvaliteedi näitajad: · Hägusus · Lõhn · Maitse · Värvus · Elektrijuhtivus 13. Mis on pH ja kuidas seda määratakse Happelisus ehk pH on suurus, mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses. Lahuse pH mõõtmine: · Lahuse pH mõõtmiseks vajatakse kahte elektroodi · Üht, mille potentsiaal sõltub vesinikioonide konsentratsioonist lahuses, ja teist
Kaitseomadused mehaaniliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite eest. Tähtis on ilufunktsioon ka. Nakkumise tingimused samad mis on liimidel (karedus, poorsus, hüdrofoobsus). Tugevus. Kui värvkate praguneb, kaob kaitsev mõju ära. Kõvadus ja sitkus. Heal värvil ei tohi tekkida kriimustusi ja kildu. Voolavuse ja kuivamisaja tasakaal - Vedel värv moodustab ühtlase pinna, liiga vedel värv voolab vertikaalselt pinnalt alla. Voolavus sõltub suurel määral kasutatud solvendist ja selle hulgast. Pilet 4 Rauasulamite omaduste sõltuvus süsiniku sisaldusest. Rauasulamid: Malm (>2.14%.) head valuomadused ja kehv keevitatavus. Teras (kuni 2.14% süsinikku. <0.5% sisaldusega on pehmed terased ja 0.5-1.5% sisaldusega on karastatavad terased), Praktikas kasutatakse teraseid kuni 1.4% ning malme kuni 4.5% süsinikusisaldusega. Süsinikusisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir, samuti vastupanu väsimuspurunemisele
nende ainete võimet juhtida soojust -Soojustegur oleneb aine või materjali omadustest ja olekust, temperatuurist ning niiskusest. Kasutamine: mida väiksem on materjali soojusjuhtivtegur määratud tingimustel, seda paremad on materjali isolatsiooniomadused. -Soojusujuhtivus ja mahtuvus on omavahel pöördvõrdelises seoses. Kasutatakse nt telliskorstent, kuna talletab hästi soojust ja annab seda eluruumi edasi. Kuidas hinnatakse aine lahustuvust? Aine lahustuvus sõltub kasutatavast solvendist , temp ja rõhust. Lahustuvuse kvantitatiivseks mõõduks nim suurimat aine kogust, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindlal temp). Põhiühik g/100g lahustis. Eristatakse hästilaustuvad, vähelahustuvad, raskestilahustuvad ja praktiliselt mittelahustuvad ühendid Millised on sorptsiooni alaliigid? Sorptsiooni alaliigid on adsorptsioon ja absorptsioon Mille poolest erinevad adsobtsioon ja absorbtsioon?
kulumiskindel. Kaitseomadused mehaaniliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite eest. Tähtis on ilufunktsioon ka. Nakkumise tingimused samad mis on liimidel (karedus, poorsus, hüdrofoobsus). Tugevus. Kui värvkate praguneb kaitsev mõju kaob ära. Kõvadus ja sitkus. Heal värvil ei tohi tekkida kriimustusi ja kildu. Voolavuse ja kuivamisaja tasakaal - Vedel värv moodustab ühtlase pinda, liiga vedel värv voolab vertikaalselt pinnalt alla. Voolavus on suurel määral sõltub kasutatud solvendist ja selle hulgast. Värvide koostis - Kelmemoodustaja värvi tähtsaim koostisosa. Peaaegu alati mõni polümeer. Jaguneb looduslikud (taimeõlid, vaigud), tehis (kolloksüliin) ja sünteespolümeerid. Kelmemoodustaja tihti ei ole piisavalt vedel ja vajab lahjendamist, siis vajalik lahusti. Võib moodustada emulsiooni. Valik on suur: lakibensiin (ligroiin), tärpentin, tolueen, atsetaadid, nitroühendid jne. Lahusti peab olema võimalikult vähe mürgine
kogu neeutralisatsioooniks vajalikust hulgasst. Selles pu unktis pH = pKa. 70. Millest sõlttub tiitrimiiskõvera hüüppe kõrgu us nõrkade hapete ja aaluste tiitriimisel? Tiitrimiiskõvera hüüppe kõrguss sõltub titrrandi kontseentratsiooniist (mida laahjem hape ja mida lahjem titrant, sedaa madalam hüpe), h pKa--st, solvendist. 71. Indikaatorri valik nõrrkade hapette ja alustee tiitrimisel. Indikaaator tuleb valida v nii, et indikaatoori pöördeaala ja tiitrimiskõvera hüpe kattu uksid, et indikaattori värv muuutuks võim malikult stöhhhiomeetriaapunkti läheedal. 72. Tiitrimiskõõverad mitmealusel m lise happ pe tiitrimiisel tugevva aluseg ga. pH arvutam mine kõverra erinevates punktidees ja piirko ondades.
annaabi.ee 
