Tekib ka õiglustunne. Kinkide ja- saavad torni ehitamisega paremini hakkama. Ent ühel gamisel jälgivad koolieelikud, et kõik saaksid oma osa. Alles päeval on poisil õnnestunud ehitada kõrgem torn kui vanemaks saades õpivad lapsed nägema, kui suhteline on "ab- kunagi varem, olgugi et see on ikka veel madalam tema soluutne õiglus". sõbra tornist. Ema paneb seda tähele, läheb poja juur- de, asetab käe ta õlale ning ütleb: "See on sul küll hästi väljatulnud. Torn on kõhe hulga kõrgem kui möödunud SUHTLEMINE JA KASVATUS NELJANDAST korral." Ema väldib negatiivset kriitikat. Ta ei ütle: "Su KUUENDA ELUAASTANI sõbra torn on siiski palju kõrgem." Vastupidi, ema kiidab
Kuid me ju eeldasime, et funktsiooni v¨a¨artused l~oigu otspunktides on v~ordsed (vt tingimus f (a) = f (b) teoreemi s~onastuses!). Tekib vastuolu. J¨arelikult ei olnud oletus, et m~olemad absoluutsed ekstreemumid saavutatakse l~oigu ots- punktides a ja b, ~oige. Funktsioon f (x) peab v¨ahemalt u ¨he oma absoluutsetest ekstreemumitest (kas suurima v~oi v¨ahima v¨a¨artuse) saavutama vahemikus (a, b) asuvas punktis. T¨ahistame selle punkti c-ga. Kuna vahemikus (a, b) asuv ab- soluutne ekstreemum on u ¨htlasi ka lokaalne ekstreemum, omab funktsioon f lokaalset ekstreemumit punktis c. Peale selle on f teoreemi eelduste p~ohjal diferentseeruv punktis c. J¨arelikult, Fermat' lemma p~ohjal saame f (c) = 0. Teoreem on t~oestatud. Rolle'i teoreemil on lihtne geomeetriline sisu. See on j¨argmine. Nimelt teoreemi eeldustel on funktsiooni y = f (x) graafik sile joon, mille otspunktid A = (a, f (a)) ja B = (b, f (b)) asuvad x-telje suhtes samal k~orgusel. Teoreem v¨
Kuid me ju eeldasime, et funktsiooni v¨a¨artused l~oigu otspunktides on v~ordsed (vt tingimus f (a) = f (b) teoreemi s~onastuses!). Tekib vastuolu. J¨arelikult ei olnud oletus, et m~olemad absoluutsed ekstreemumid saavutatakse l~oigu ots- punktides a ja b, ~oige. Funktsioon f (x) peab v¨ahemalt u ¨he oma absoluutsetest ekstreemumitest (kas suurima v~oi v¨ahima v¨a¨artuse) saavutama vahemikus (a, b) asuvas punktis. T¨ahistame selle punkti c-ga. Kuna vahemikus (a, b) asuv ab- soluutne ekstreemum on u ¨htlasi ka lokaalne ekstreemum, omab funktsioon f lokaalset ekstreemumit punktis c. Peale selle on f teoreemi eelduste p~ohjal diferentseeruv punktis c. J¨arelikult, Fermat' lemma p~ohjal saame f (c) = 0. Teoreem on t~oestatud. Rolle'i teoreemil on lihtne geomeetriline sisu. See on j¨argmine. Nimelt teoreemi eeldustel on funktsiooni y = f (x) graafik sile joon, mille otspunktid A = (a, f (a)) ja B = (b, f (b)) asuvad x-telje suhtes samal k~orgusel. Teoreem
töötamise teiste perioodide lühem tööaeg. 5. TLS § 46 lõike 3 alusel võivad töötaja ja tööandja kokku leppida täiendavas ületunnitöö tegemises. Täiendav ületunnitöö on töötamine üle TLS § 46 lõikes 1 kehtestatud tööajapii- rangu, st töötamine keskmiselt üle 48 tunni seitsmepäevase vahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Täiendavat ületunnitööd võib teha vaid poolte kokkuleppel. Ab- soluutne tööaja ja ületunnitöö piirang kokku on keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajava- hemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Viidatud tööaja piirangut ei ole lubatud ületada ka siis, kui töötaja on ise nõus rohkem töötama. Töötaja kaitse täiendava ületunnitöö eest on TLS kohaselt lisaks piirmäärale tagatud: • kohustusega leppida eraldi kokku täiendava ületunnitöö tegemises;
annaabi.ee 
