kohkunud Caesar tagasi sõlmimast tolle aja moe kohaselt suhteid paljude mõlemast soost armukestega, nii et Curio ütles tema kohta: omnium mulerium vir et omnium virorum mulier (kõikide naiste mees ja kõikide meeste naine). Lisaks sellele on raamatus veel kirjas, et Leonardo da Vinci kutsuti aadlikogu ette, kus teda süüdistati homoseksuaalsetes suhetes, kuigi homoseksuaalsus oli Itaalias tol ajal laialt levinud. Veel üks huvitav fakt, mis mulle silma jäi, on see, et kui Solonist sai Ateena linnaülem, legaliseeris ta prostitutsiooni ning asutas avalikud bordellid. Vaba naisterahva vägistamise eest oli ette nähtud tagasihoidlik 100-drahmine trahv, kuid igaüks, kes abielurikkuja teolt tabas, võis ta kohapeal tappa. Raamat sisaldab väga palju aastaarve ning mingil määral ka seda n-ö kuiva teksti, mille lugemisel huvi veidi kaob, aga enamasti on raamat siiski huvitavalt kirjutatud. Pikalt lugedes
Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Platon pärines Ateena aristokraatiast. Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi. Platon ("lai") on hüüdnimi, mille ta pälvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba või laiade õlgade pärast. Diogenes Laertiose andmeil, milles on küll kaheldud, põlvnes Platoni isa Ariston Ateena kuningast Kodrosest,ema Periktione aga seadusandjast Solonist. Periktione oli kolmekümne türanni reziimi ajal mõjuvõimsa Kritiase nõbu. Nooruses sai Platon korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures.Platoni ja Sokratese täpne vahekord on tekitanud vaidlusi, kuna Platoni säilinud dialoogid ei anna sellest kuigi selget pilti. Platon ise ei esine neis kordagi otseselt kõnelejana, samas on küsitav, mil määral edastavad Sokratese
Ateena vastandus Spartale kui progressiivne riik konservatiivsele, demokraatlik aristokraatlikule. Herodotus (484-425 eKr) kirjutas teoses "Ajalugu": "Monarh kaldub türanniasse, demokraatia teeb kõik inimesed seaduse ees võrdseks. Kuid demokraatia võib muutuda pööblivalitsuseks ning seetõttu on parimate meeste valitsus (aristokraatia) kindlalt eelistatavam. Miski aga ei saa olla parem kui ühe ja kõige parima mehe valitsus." Solonist (640-560 eKr) alates läks lõhe demokraatia ja aristokraatia vahel umbes nii, põhjused olid peamiselt majanduslikud, aristokraatia huvid seisnesid peamiselt maaomandustes, demokraatias domineerisid väliskaubandus ja Ateena mõjuvõimu arendamine merel. "Ateena Konstitutsioonis" (omistatud Xenophonile, 430-354 eKr) kirjeldatakse mereväge kui tüüpilist demokraatliku militaarsüsteemi osa, raskerelvastatud maavägi on omane aristokraatiale.
demokraatiat ja aristokraatiat ning ülistas ühe parima inimese või mitmete parimate valitsust (aristokraatiat). Herodotus (484-425 eKr) kirjutas teoses "Ajalugu": "Monarh kaldub türanniasse, demokraatia teeb kõik inimesed seaduse ees võrdseks. Kuid demokraatia võib muutuda pööblivalitsuseks ning seetõttu on parimate meeste valitsus (aristokraatia) kindlalt eelistatavam. Miski aga ei saa olla parem kui ühe ja kõige parima mehe valitsus." Solonist (640-560 eKr) alates läks lõhe demokraatia ja aristokraatia vahel umbes nii, põhjused olid peamiselt majanduslikud, aristokraatia huvid seisnesid peamiselt maaomandustes, demokraatias domineerisid väliskaubandus ja Ateena mõjuvõimu arendamine merel. "Ateena Konstitutsioonis" (omistatud Xenophonile, 430-354 eKr) kirjeldatakse mereväge kui tüüpilist demokraatliku militaarsüsteemi osa, raskerelvastatud maavägi on omane aristokraatiale.