SVING Rasmus ja Eerik MIS ON SVING? Sving, ka svingmuusika (swing, swing music) on džässmuusika stiil, mis sai alguse 1930. aastatel New Yorgis Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, mille kuldajal (1935-1945) saavutas jazz suurima kaubandusliku edu Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal, kui ka raadios Svingis sulasid ühte kaks tendentsi – orkestraalne ja solistlik MIS TEEB TRADITSIOONILISEST JAZZIST SVINGI? Jazz-muusika esitajaid oli korraga rohkem, st svingorkestris oli rohkem muusikuid, kui traditsioonilistes jazz-ansamblites Sving on improvisatsioonivaesem – Meloodiad olid kas originaalloomingud või arranžeeringud populaarsetest lauludest, enamasti bluusidest Svingmuusikat kasutati ka tantsumuusikaks Svingi harmoonia erines eelnevate jazzi alaliikidega lih tsama, ker-gema ja euroopalikuma harmoonia poolest BIGBÄNDID
välja arranzeerimispõhimõtted suurele koosseisule. Pillide jagunemine sektsioonidesse võimaldas neid omamoodi tämbriliselt vastandada. Saksofonide ja vaskpillide rühma ,,vestlus" meenutas afroameerikalisust muusikast tuntud eeslaulja ja koori dialoogi. Rütmigrupi hooleks jäi svingilikult õõtsuva pulsi hoidmine. Svingorkestrite pillimehed olid head nooditundjad, seetõttu kõlab bigbändi muusika elegantselt ning väljapeetult. Svingis sulasid ühte kaks tendentsi- orkestraalne ja solistlik. Solisti pillitämber kõlas bigbändi toetusel säravamalt kui kunagi varem, seetõttu kerki 1930. aastatel esile ka palju suurepäraseid instrumentaliste. Orkestrijuhid valdasid nii pillimängu, kompositsiooni- kui ka arranzeerimistehnikat.
Fourth level Svingil on kiikuv ja õõdsuv Fifth level rütmika. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Bigbändid ja pillid Svingmuusikat esitavateks Svingis sulasid ühte kaks pillideks olid klarnet, tendentsi orkestraalne ja saksofon, trompet, tromboon, solistlik. klaver, kontrabass ja Solisti pillitämber kõlas trummid. bigbänfi toetusel säravamaks Vajadus suuremate ja kui kunagi varem, seetõttu võimsamate kõlajõuga kerkis 1930. aastatel esile orkestrite järgi kujunesid palju suurepäraseid svingiajastul välja täiesti uut instrumentaliste. tüüpi jazz-koosseisud -Bigbändid Benny Goodman Klarnetist Benny Click to edit Master text styles
- Võrreldes varasema jazziga lihtsam (Euroopalikke sugemeid). - Kujunes välja bigbänd, sest vajadus oli võimsamate orkestrite järele. - Bigbändi koosseisu kuulusid kokku 12-17 pillimeest. - Fletcher Henderson: töötas välja arranzeerimisepõhimõtted suurele koosseisule. - Svingiorkestrite pillimehed olid head nooditundjad ja bigbändi muusika kõlab väljapeetult. - Sulasid kokku 2 arengusuunda - orkesteraalne ja solistlik. - Tuntumad muusikud ja orkestrijuhid: Duke Ellington(pianist), Glenn Miller (trombonist), Benny Goodman (klarnetist), Ella Fitzgerald. - Glenn Milleri orkester - saavutused ligilähedal ideaalile. Bebop - Püüti taaselustada New Orleans’i stiili. - 1940 ja taassündis 1970. - Jazz muusika oli mõeldud nüüd kuulamiseks, mitte taustamuusikaks. - Modernse jazz’i algus. - Keerukas meloodia, impro, rütmi ja harmoonilise plaaniga.
flöödikontsert "Öö". Bach'i loomingus Bach jäljendas üsna täpselt Vivaldi soolokontserdi vormi ent ühendas selle omapäraselt polüfoonilise kirjaviisiga, ta ei järginud omaaegseid itaalia ja prantsuse mudeleid, kus domineerisid meloodia ühes või kahes ülemises hääles ning bassihääl, ülejäänud pillid pidid andma kõlalise täite. Ta kirjutas pigem suurele polüfoonilisele kammeransamblile, kus igal pillil oli täita oluline, lausa solistlik roll. Tema parimad soolokontsertid on esitatud kuues erinevatele koosseisudele loodud kontserdis, mida tuntakse "Brandenburgi kontserdite" nime all. Ta kirjutas ka hulga viiulikontserte, millest paljud töötas ta hiljem ümber klavessiinikontserditeks, milledest algab klahvpillikontserdi ajalugu. ("Itaalia kontsert" seadis klavessiinile soolokontserdi, ühel manuaalil soolo- ja teisel orkestripartii).
Arvatavasti on suur osa orekstrimuusiakst kadunud, kuid säilinud on peamistes zanrites - kontsertid ja süidid. B. jäljendas Köthenis üsna täpselt Vivaldi soolokontserdi vormi. Tema orkester on järginud omaaegseid itaalia ja prantsuse mudeleid kus domineerisid meloodia ühes või kahes ülemises hääles ning bassihääl, ülejäänud pillid pidid andma kõlalise täite. Kirjutas pigem suurele polüfoonilisele kammeransamblile, kus igal pillil on täita oluline, lausa solistlik roll. 10 Tähtsamad orkestriteosed on kus konsterti erinevatele koosseisudele, mida tuntakse nime all: Brandenburgi konstertid. Bach valis Brandenburgi maskkrahvile saatmsieks ilmselt oma parimad Weimaris ja Köthenis loodud kontserdid. Kõik need eeldavad väga ebatavalisi koosseise ja see oli üks põhjus miks neid Brandenburgi õukonnas ei esitatudki.
annaabi.ee 
