Isel. Impvisatsioon. Chacago Blood, Swaet & tears. Disco:70.-datel tänu helitehnika kiirele arengule. Stuudiotes saadi parem kvaliteet, kui kons. Oli odavam palgata plaadikeerutajaid. Täpne rütm esiplaanile roodi basstrumm ja kitarr harmoonias sidemed souli ja kospel muusikaga. ABBA Boney M Soul:aluse pani 50.date keskel Rau Charles ühendatud ilmaliku rütmi blues ja vaimuliku gospeli muusika. 1959 asutati selle plaadifirmad Temmle Motorn ja Stax rütmi keerukus meloodia improvisatsioon solistil. mustanahaliste. Stevie Wonder Charles Black Finranlin
peal kadus fraasi tunnetus, oli raske kuulata, koor reageeris liiga aeglaselt harmoonia muutustele ning koor lohises dirigendile järg. See teos oli kindlasti nõrgim sellelt kontserdilt. Kontserdi viimane teos oli Kuldar Singi „Ave Maria”. Solistina astus üles Maria Leppoja, orelil Ene Salumäe, selles teoses oli meeskoor saatja rollis, millega saadi kenasti hakkama. See lugu sobis hästi kontserdi lõpetamiseks. Solist, orel ning koor tegid head koostööd, kõla oli balansis, koor lasi solistil hästi soleerida, nad olid ühtne ansambel. Kontsert oli huvitav ja meeleolukas. Oli võimalik kuulata heal tasemel koorimuusikat. Oli meeldiv näha, et lauljad pühendasin end ja tahtsid võimalikult head sooritust saavutada.
Mantas esitas Mozarti Klaverikontsert nr. 20 d-moll KV 466, mis koosneb kolmest osast: nagu ka eelmisel I Allegro, II Romanza ja III Rondo: Allegro assai. I Allegrot alustasid keelpillid ja puhkpillid, siis lisandus klaver ja kogu osa vältel toimus nagu klaveri ja orkesti duett. Edasi- tagasi ja ka korraga mängiti. Tegemist oli äärmiselt tempoka ja ka väga tundeküllase esitusega. Kordagi ei olnud sellist hingetõmbamis hetke ja solistil oli kohe näost näha, et ta armastab seda, mida ta teeb ning see tegi kuulamise meeldivamaks. Lõpp oli petlik kuna korra tuli hästi aeglane hetk ja siis hakkas uuesti kõik pihta ning peale seda alles sai läbi. Järgmisena tuli II Romanza. Romanza meenutab eestikeelset sõna Romantiline, mis kohe tekitab mõtte, et tegemist on kauni ja hella osaga, kus igat klaveri klahvi hästi pehmelt ja õrnalt vajutatakse ning täpselt nii see oligi.
veelgi rohkem võimsust juurde. Selle järgnesid Mare Visnapuu Poistekoori jõululaulud ,, Lumepiknik" ja ,, Kuuse tegemine". Kaunid lood süstisid inimestesse veelgi rohkem positiivsust ning tekitasid neis sooja jõulutunde. Peale südant soojendavaid jõululaule astusid taaskord lavale keelpillid, kuid sealsed esinejad oli palju pisemad esimestest. Laste esitus kõlas Sh.Nelson ,, Tants" ja ,, Püha öö". Seejärel sai publik lasta oma silmal puhata solistil, kes esitas flöödil J.S. Bachi ,,III osa flöödikontserdist nr.1". Nüüd astus lavale tagasi viisikoor, kelle esituses lauldi H. Hindpere pala ,,Lumi langes". Esinemisjärg anti üle pärimusmuusikaansambile, kes esitasid Kihnu Labajala. Jällegi seadsid end lavale flöödimängjad. Kõlas A.L.Webberi ,, Maarja Magdaleena laul" . Flööditrio esitus oli väga meeldejääv ning ilus. Kord mängisid nad koos, kuid leidus ka soolohetki
nende taga projektor näitas 3D mudelit Tallinna tänavatest ning iga kord oli see erinev. Veel näiteks hamburgeri stseenis oli näha hamburgeriga tehtud stop-motioni animatsiooni, tsirkuse osas muudeti valgustus üldse teiseks värviks ja pandi võlts plaksutamise hääl, mis aitas rahval kaasa plaksutada ja väljendada ennast. Muusika oli ka väga suur osa ooperist, mis on loogiline. Solistid kõlasid ja olid kuulda üsna hästi väljaarvatud lõpupoole, kus ühel solistil puudus julge ja vali hääl. Tänu sellele ei kostnud tema hääl läbi koori. Laulud tundusid piisavalt keerulised kuna koor ja orkester pidid korralikult koostööd tegema ja oli palju laulusõnu, mida pähe õppida. Midagi, mis võis küll närvi minna oli see laul, mida poisid laulsid, kui pidid trammiga edasi sõitma, sest koguaeg oli üks ja sama laul, samade sõnadega. Õnneks oli sõitmistel piisavalt suur vahe, et see jubedalt närvidele hakkaks.
töötades erinevates projektides ja bändides, taasühines Soundgarden 2010, ning andis oma kuuenda albumi “King Animal” kaks aastat hiljem välja. Lugu “Black Hole Sun” on nende kuulsaim teos, mida bänd siiamaani esitab. Kuulates ja analüüsides teost, võib selle jagada lihtsaks 2osaliseks AB vormiks. Üldiseloomult on lugu ballaadilik, rahulikus tempos, peatähelepanu on solistil ja tekstil. Aosas ehk salmides on kuulda grungele iseloomulikku drivega kitarri, mida mängitakse arpedzeerides ( helid kõlavad ajaliselt üksteisele järgnevatena, mitte üheaegselt) ning laskuvas harmoonilises järgnevuses. Salmiosa koosneb kahest muusikalisest lausest ning üheksast akordist, mida korratakse muutmata kõikides salmides
(kusjuures tal polnud mingit teatrit ega tellimust) Tema jaoks oli visuaalne külg väga tähtis, nii „Ootuses“, kui järgmises teoses „Õnnelik käsi“. Libretto autor: Marie Pappenheim, Feudi õpilane Ooperis on 1 tegelane: Naine (sopran) See on tüüpiline 20. saj. teatrile, et tegelased ei kanna individuaalseid nimesid, vaid Naine (suure tähega) või Mees jne. Tungib peale massiühiskond ja inimese individuaalsed jooned kaotavad tähtsuse. „Ootuses“ solistil on katkendlik tekst (mitte voolav). Seosetu tekst. Pidevalt fraasid katkevad. Ei ole tavapärast mõtte- ja tegevusearengut, on alateadvuslike impulsside esile kerkimine (Freud – alateadvus). Ekspressionistliku naisfiguuri kujutamine muusikas. Naine otsib oma armastatut, meenutab koosveedetud aegu. IV pilt – Naine on jõudnud läbi pimeda metsa metsa äärele, komistab oma mehe laiba otsa. Ei ole teada, kas ta tappis ise oma mehe ja ei mäleta või tappis keegi teine.
Nagu eespool öeldud, on sving see vahend, mille abil saavutab džäss kõik selle, mis süva- muusikas on saavutatud vormiarenduse tulemusena. Siit tuleneb ka üks põhjusi, miks džäss- muusikud on vormi arendamise tagaplaanile jätnud. Teine oluline põhjus on aga selles, et džässmuusikas ei improviseeri solist üksi, ka saateinstrumentide partiid pole üldjuhul lõplikult välja kirjutatud (v.a bigbändid) ja kogu tervik valmib laval, publiku ees, suurel määral ühisimprovisatsioonina. Solistil on siin teejuhi või giidi roll, kõik teised jälgivad teda ja lähtuvad tema kontseptsioonist, samas võivad kõik kaasesinejad “välja pakkuda” omi mängu ajal spontaanselt tekkinud ideid, mida solist väljakujunenud hea tava kohaselt tavaliselt ka mingil määral arvestab. Eelöeldust võib jääda mulje, et bändikaaslaste ideedega arvestamine on vaid “hea tava” küsimus. Tegelikult on see üsnagi sageli kasutatav koostöö liik, sest nii
annaabi.ee 
