Edouard Manet’ teos Masked Ball at the Opera valmis 1873. aastal. 1874. aastal esitas kunstnik teose Pariisi Salongi näitusele, kuid töö lükati žürii poolt tagasi. Hetkel asub teos Washingoni rahvusgaleriis (National Gallery of Art, DC, USA). Tegemist on õlimaaliga, lõuendi mõõtmeteks 59,1 x 72,5 cm. Pildil on kujutatud maskiballil viibivat rahvahulka, kellest enamuse moodustavad soliidsetes mustades ülikondades torukübaraid kandvad mehed. Pildil olevate naiste (väljaarvatud ühe) nägu varjavad maskid ning enamus neist on riietunud tumedatesse maani kleitidesse. Pildi koloriit on rahvahulga riietusest tulenevalt valdavalt tume ja monokroomne. Värvikamaid nüansse lisavad kirevates kostüümides arlekiinid ning mõned värvilised aksessuaarid. Tumedates toonides rahvahulgale on kontrastiks ka ballisaali heledam rõduäär
piiratud territoriaalse levialaga väljaanded, siis ajakirjadest on enamik erisuunitlusega (naised, spordihuvilised, tehnikahuvilised, aiapidajad jne.) ja laia, hajutatud levialaga väljaanded. 18 Ajakirjad on heaks kanaliks mainereklaamile ning samuti kaubagrupi üldnõudlust ergutavate ja uudiskaupu tutvustavatele teadetele. Perfektne trükitehniline teostus soliidsetes ajakirjades tõstab eriti kõrgeks reklaami visuaalse mõju. 3.Raadio Raadio osatähtsuse kiire tõusu reklaamis aastatel 1930 1960 peatas televisiooni tulek reklaamiturule. Potentsiaalselt on raadio kui suhtluskanal kõige suurema haardega, sest mingisugune raadio on igas kodus, enamikus autodes ja ka töökohtadel. Raadios edastatavate reklaamiteadete põhitüübid on: · otsepakkuv, ühe hääle (reeglina tundmatu) poolt edastatav teade reklaamiobjekti headuse,
piiratud territoriaalse levialaga väljaanded, siis ajakirjadest on enamik erisuunitlusega (naised, spordihuvilised, tehnikahuvilised, aiapidajad jne.) ja laia, hajutatud levialaga väljaanded. 18 Ajakirjad on heaks kanaliks mainereklaamile ning samuti kaubagrupi üldnõudlust ergutavate ja uudiskaupu tutvustavatele teadetele. Perfektne trükitehniline teostus soliidsetes ajakirjades tõstab eriti kõrgeks reklaami visuaalse mõju. 3.Raadio Raadio osatähtsuse kiire tõusu reklaamis aastatel 1930 1960 peatas televisiooni tulek reklaamiturule. Potentsiaalselt on raadio kui suhtluskanal kõige suurema haardega, sest mingisugune raadio on igas kodus, enamikus autodes ja ka töökohtadel. Raadios edastatavate reklaamiteadete põhitüübid on: · otsepakkuv, ühe hääle (reeglina tundmatu) poolt edastatav teade reklaamiobjekti headuse,
Ajakirjareklaam on oma mõjurite poolest sarnane ajalehereklaamiga, siiski on terve rida põhjusi, miks ajakirjad saavad reklaamile kulutatud rahamahust endale 4–6 korda vähem kui ajalehed: pikk ilmumistükkel, territoriaalselt hajutatud auditoorium (erinevate huvidega lugejad). Ajakirjad on heaks kanaliks mainereklaamile ning samuti kaubagrupi üldnõudlust ergutavate ja uudiskaupu tutvustavatele teadetele. Perfektne trükitehniline teostus soliidsetes ajakirjades tõstab eriti kõrgeks reklaami visuaalse mõju. Potentsiaalselt on raadio kui suhtluskanal kõige suurema haardega, sest mingisugune raadio on igas kodus, enamikus autodes ja ka töökohtadel. Toome siinkohal mõned üldreeglid raadioteadete koostamiseks: - pane inimeste kujutlusvõime tööle häälte ja helide abil; - kasuta meeldejäävat helilist lahendust, et teade tõuseks esile teiste raadioteadete hulgast;
Oskuslikult motiveeritud töötajad tegutsevad aga 80-90-protsendise tööjõudlusega. Seega võimaldab tulemustasustamise rakendamine tõsta töötajate efektiivsust kordades. Ajatöötasu kasutamine eeldab ka täiendavate kontrollisüsteemide rakendamist, mis võivad jääda aga ikka vähetõhusaks. Näiteks kasutatakse tööaja fikseerimiseks spetsiaalseid kaarte, mida ette-võtte pääslates registreeritakse. Vaatamata pidevale kontrollile esineb aga nende kuritarvitusi ka soliidsetes firmades. Ajavargus on kujunenud nüüdisaegsetes suurfirmades üheks oluliseks prob-leemiks, mille lahendamine eeldab senisest tõhusamate hindamis-süsteemide rakendamist. Ajatasu puudusteks on madal tootlikkus ja paremate töötajate rahulolematus töötajate võrdsustamisega. Kuigi ajatasu makstak-se konkreetsete töötulemuste, mitte üksnes tööl käimise eest, on selle seotus töötulemustega nõrk