omas tunduvalt suuremat osakaalu 4. Mis viis 1905. aasta revolutsioonini? 9. Jaanuar Verine Pühapäev o Tulistati Talvepalee poole suunduvat tööliste rongkäiku, kes tahtsid esitada Nikolai II-le tööliste olukorda parandava palvekirja o Põhjustas kogu Venemaal streigilaine 5. 1905. aasta revolutsiooni sündmused Eestis. 12-24. jaanuar Verisest Pühapäevast mõjustatud solidaarsusstreigid o Streigiti tööstuslinnades (Tallinn, Tartu, Narva) o Rahutused maapiirkondades ei viinud vastuhakkudeni o Kirjutati palvekirju,mis taotlesid lihtrahva olukorra paranemist 16. Oktoober tulistati Tallinnas 100 inimest meeleavalduste käigus Päev hiljem tuli Oktoobrimanifest, mis andis inimestele sõna- ja koosolekute pidamise vabaduse, lubati rajada poliitisi parteisid
võim, taheti selle kadu, et oleks võimalik valida rahva esindus, puudusid kodanikuõigused, ühinemisvõimalus seetõtuu polnud ka parteisid), 3)rahvuslik rõhumine (selle all kannatasi kõik vene impeeriumis elavad rahvad (va venelased)). Ajendi andis Verine Pühapäev kümned tuhanded töölised läksid tsaarile andma palvekirja, et nende olukorda parandada, tsaarivõim vastas sellele rahvamassi tulistamisega. Pärast seda läbi talve, kevade ja suve toimusid kogu Venemaal solidaarsusstreigid töölised, üliõpilased, sõjaväes, gümnasistid, moonakad... Esitasid erinevaid nõudmisi, algul majanduslikud, mida sügise poole, seda rohkem poliitilisi nõudmisi. PUUDU Eesti ühiskond pärast 1905.a revolutsiooni Poliitiliselt: 1)luba moodustada erakondi, ERE jätkas tegevust, 2)riigiduumasse valiti ka eestlaste esindajaid, ametlikult ette nähtud 5 kohta, 3)mitmetes linnades läks omavalitsus eestlaste kätte, nt Rakvere, Haapsalu, Valga, Pärnu.
omasid tunduvalt suuremat osakaalu. Peagi alustas Tallinnas ilmumist ka Peeter Speegi Uudised, mis oli Teatajast veelgi radikaalsem ja toetas sotsiaaldemokraatiat. 20. sajandi alguses kujunesidki välja esimesed eestlaste poliitilised rühmitused, lisaks sotsialistidele oli oluline roll Tõnissoni rahvuslastel ja Pätsi tsentralistidel. 1905. aasta revolutsioon 12.24. jaanuaril 1905 toimusid Eestis 9. jaanuaril Peterburis toimunud verise pühapäevaga solidaarsusstreigid. Streikis umbes 12 000 inimest tööstuslinnades Tallinnas, Narvas ja Tartus. 10. detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaseisukord, sellest hoolimata ajavahemikul 12.20. detsember 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ja Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. 26. detsember kuulutati välja sõjaseisukord Rakvere, Paide ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbiviidud
Rahvuslik rõhumine. Suur-Vene sovinism, tegeleti vene keele ja vene õigeusu pealesurumisega. Vene-Jaapani sõda. Selle ajal algas revolutsioon. Olid surnud ja haavatud. Valitsuse propaganda ei osutunud tõeks. 1905. aasta jaanuaris sai revolutsioon alguse sündmusega, mille nimi oli verine pühapäev. Tsaar andis käsu avada rahumeelse rahvahulga vastu tule, kui rahvas tuli tsaarile palvekirja andma. Oli 100 000 kuni 150 000 osalejat, surma sai sadakond. Sellele järgnesid solidaarsusstreigid nii maal, kus streikisid mõisatöölised, ja linnas, kus streikisid tehasetöölised, gümnasistid, üliõpilased, õppejõud. Mõningal määral oli streigist haaratud ka sõjavägi. Kevadtalve ja kevade ning suve jooksul streik hoogustus, oktoobris jõuti poliitiliste nõudmisteni. Oktoobris 1905 hakati nõudma demokraatlikke vabadusi ja asutava kogu kokkukutsumist. Asutav kogu rahva poolt valitud organ, mis teeb muudatusi riigivalitsemises. Tsaarivõim pidi midagi ette võtma
12.–20. detsembrini 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ning Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. Venemaa sisepoliitilist ja majanduslikku õhkkonda pingestas tema kaotus Jaapanile Vene-Jaapani sõjas (1904–1905). Seetõttu toimus Peterburis 1905. aasta 9. jaanuaril demonstratsioon, mis lõppes rahvahulga tulistamisega (verine pühapäev). 12.–24. jaanuaril 1905 toimusid Eestis sellest mõjustatud solidaarsusstreigid. Streikis umbes 12 000 inimest tööstuslinnades Tallinnas, Narvas ja Tartus. Ka maal levisid rahutused, mis enamasti ei viinud küll otseste vastuhakkudeni. Küll aga kirjutati mitmel pool valitsusele palvekirju, mis taotlesid lihtrahva olukorra parandamist. Olukord radikaliseerus 1905. aasta 16. oktoobri järel, mil sõdurid avasid Tallinnas toimunud meeleavalduse pihta tule ja hukkus ligi 100 inimest. Olukorda leevendas mõnevõrra Nikolai II
annaabi.ee 
