Eesti Rahvusmeeskoor ning koormeister Andrus Siimon. Solistid olid Heli Veskus (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Mati Turi (tenor) ja Tõnis Tamm (bass). Dirigent oli Paul Mägi. Ludvig van Beethoveni elu viimasel kümnendil valmisid tema kaks suurteost- Missa solemnis ( Pidulik missa) D-duur, op. 123 ja 9. sümfoonia d-moll, op. 125. Need teosed on nimetatud kaksikõdedeks: kui esimeses püüdleb Beethoven Jumala poole, siis viimases inimlikkuse poole. Missa solemnise kirjutas helilooja lootuses, et seda esitatakse suurejoonelise liturgiamuusikana pidulikul teenistusel ertshertsog Rudolphi ametisseseadmise puhul Olmützi peapiiskopiks 9. märtsil 1810 Määrimaal. Rudolph, keiser Leopold II poeg, oli olnud Beethoveni kõige usinam klaveri- ja kompositsiooniõpilane ja tema kõige ustavam patroon alates 1809. aastast. Näib, et Beethoven hellitas lootust saada tema kapellmeistriks, ja see võis olla ka missa loomise ajendiks
ebaõnnestunud. 1815. aastal mängis viimast korda publiku ees. V periood, Viin (1816-1827): hiline looming. Iseloomustab stabiilsus, konservatism. Heliloojat peeti veidrikuks. Suhteliselt väheviljakas. Enamik toetajaist on surnud, Beethoven kirub ladvikut. Täielikult kurt, suhtleb ainult kirjalikult. Tervis halvenes iga aastaga maksahaigused, ilmselt põhjustatud alkoholismist, olid sagedased. Hiline looming võtab kokku kõik senise. Kirjutas klaverisonaate, IX sümfoonia, Missa solemnise, viimastel eluaastatel ka mõned kvartetid, mis jäid ka tema nn. loominguliseks testamendiks. Niigi vilets tervis halvenes 1826. aastal veelgi, ta suri 1827. aasta märtsis. Tema matustel osales umbes 10000 inimest. Klaverisonaadid: kokku 32. Julge ja novaatorlik kompositsioon, matkis orkestrimuusika tüüpilisi võtteid. Muutis vormi ülesehitust kolmeosalisest sageli kahe- ja neljaosaliseks. Ere väljendus, värvirikkus, romantilisus
klaverisonaadinr 29. Just sellesthiigelmõõtudesteosestsai alguseBeethovenihiline stiil ning ärkas ta elu lõpuaastate loominguline aktiivsus. Samal ajal töötas Beethoven ka oma elu tähtsaimate suurteostega. Missa solemnis oli algselt planeeritud suurejoonelise liturgiamuusikana pidulikuks teenistuseks. Ent tellija, vürst Nikolaus II Eszterhzy, olevat teose kohta pettunult küsinud: ,,Beethoven, mida te jälle olete teinud?" Missa solemnise kasvatasBeethoven1823.aastaksoratooriumihiigelmõõtudesse. Oma viimased eluaastad pühendas Beethoven keelpillikvartettide loomisele. Viis viimast kvartetti, üsna raskepärased ja suhteliselt vähemärgatavad teosed, jäid Beethoveni ,,loomingulisekstestamendiks" temakompositsiooniideaalideabstraksekskokkuvõtteks. 11 Beethovensuri 26. märtsil 1827 ning 29.märtsil osales temamatustel umbes10 000 inimest.
suuteline) V Aastad 1816-27: hiline looming Vananevat geeniust peeti Viini seltskonnas hulluks või veidrikuks. 1818. aastast ei aidanud ka enam sõbra Mältzeli konstrueeritud kuuldetorud. Beethoven oli kurt ning jõi üsna ohtralt. Aastatesse 1822-24 jäi suurem osa tööst IX sümfooniaga. Ta ise on oma tähtsaimaks tööks nimetanud Missa solemnist (pidulik missa). IX sümfoonia esiettekanne toimus koos 3 Missa solemnise osaga 7. mail 1824 ningsee oli tema viimane menukas esinemine Viinis. Ta oli küll ise dirigendipuldis, kuid tegelikult juhtis seda kapellmeister, kes oli hoiatanud orkestrit ja koori osutamast heliloojale vähematki tähelepanu. Beethoven suri 26. märtsil 1827. a. LOOMING 16 Helilooja on ise oma muusikat nimetanud „poeesiaks helides“. Klaverisonaadid-klaver jäi talle olulisimaks pilliks elu lõpuni
annaabi.ee 
