SOKLID TIMMO PALTSMAR SOKKEL, MIS SEE ON? · Sokkel on hoone alusmüüri(vundamendi) maapealne osa, mis on harilikult ehitatud eenduvana jämedamast materjalist 1. SOKKEL RAE 9 2. SOKKEL PAKRI 4 3. SOKKEL SADAMA 9 4. SOKKEL MAJAKA TEE 39
toimel tekitatakse kiirgus, mis paneb luminofoori helendama. Heelium põleb oranzilt, Neoon põleb punakasoranzilt, Argoon põleb violetselt või helesiniselt, Krüptoon põleb hallilt, Ksenoon põleb hallilt või rohekassiniselt. Lahenduslampide hulka kuuluvad: luminofoor-, elavhõbe-, ksenoon-, impulslambid. Lamp koosneb silindrilisest või kerasjast klaas või keraamilisest või metallkolvist, elektroodist või elektroodidest ja soklist või soklitest. Gaaslahenduslampide gaaslahendusest tekkiv helendus sõltub lampi läbivast voolust ja selle sagedusest. Lambi helendumise värvus sõltub gaasist lambi sees. Lambi töö madalal sagedusel põhjustab silmade väsimist, kuid suure vooluga töötates väheneb lambi eluiga. Luminofoorlamp on elavhõbe-madalrõhu-gaaslahenduslamp. Elavhõbeda auruga täidetud klaastorus või kolbis tekib elektroodidevahelise elektrivälja mõjul nähtamatu
Tn, s.o. kesmine tööiga nimipingel. Üks levinumaid elektrilisi valgusallikaid on hõõglamp, milles valguskiirgust tekitab volframist hõõgniit.Hõõglambi võimsus, valgusvoog, valgusviljakus ja tööiga sõltuvad lambi pingest.Oluline on hõõglambi tööea märgatav pikenemine nimipingest veidi väiksemal pingel töötamisel ja tööea oluline lühenemine, kuipinge on suurem nimipingest.Hõõglamp põleb läbi, kui pinge on ligikaudu võrdne 1,5Un.Luminofoorlamp koosneb klaastorust, soklitest, bispiraalsetest elektroodidest ja väljaviikudest.Klastoru sisepind on kaetud luminofooriga või luminofooride seguga. Luminofoorid helendavad ultraviolettkiirguse toimel. Toru on täidetud elavhõbedaauru ja argooni seguga madalal rõhul. Lambi süttimiseks vajalik pinge on suurem kui töötaval luminofoorlambil, seetõttu kasutatakse starterit.Lambi tööiga 3000tundi.Prozektorid valgustid mis on mõeldud valguse suunamiseks kaugel asetsevale objektile. Prozektoris kasutatakse
deformatiivsusega turbakiht) ja Viljandis, kus kahjustatud olid vastavat 61 % ja 40 % hoonetest. Kõige levinumaks kahjustuste põhjuseks oli liigniiskus, mis avaldus 58%-l hoonetest (kooruvast värvist kuni hävinud krohvi, telliste ja paekivini). Sagedaimad sokli märgumise tõenäolised põhjused on antud Tabel 2.4-s. Vetikate olemasolu võib pidada pikemat aega niiske pinna indikaatoriks – nende kasvu täheldati 57%-l soklitest. Tabel 2.4 Sokli liigniiskuse allikad (% kõigist elamutest). Defektne Taimestik Defektne Pritsmed Voolab Vale Ohtlik äravool vihmaveetoru vihmaveerenn tänavalt seinast alla tänavakalle vihmaveetorust 35 % 22 % 20 % 14 % 14 % 13 % 11 % Üksikutel hoonetel esines vundamendi pragunemist, vt. Joonis 2.45 (vasakul). Sagedased
annaabi.ee 
