leida vaheldusrikast toitu: erinevaid rohttaimi ning puude ja põõsaste oksi, samuti marju ja seeni. Metskits paneb suurt rõhku toidu kvaliteedile, napsates vaid parimaid palu. Mitte kuigi sotsiaalse loomana elavad metskitsed omaette. Kevadel ja suvel kaitstakse oma kodupiirkonda sinna sattuvate liigikaaslaste eest. Sügisel ja talvel pole metskitsed nii kindlalt oma territooriumiga seotud ning moodustuvad väikesed rühmad, kes üheskoos ringi liikudes toitu otsivad. Sarved on ainult sokkudel ning nende suurus ja kuju näitavad soku elujõudu. Samas ei ole sarveharude arv rangelt seotud looma vanusega. Kõige ilusamad ja haruderohkemad sarved on parimas elujõus tugevatel sokkudel. Looma vananedes muutub sarvede kasv ebaühtlasemaks ning sageli väheneb ka harude arv. Sarved vahetuvad igal aastal. Metskitse elu on täis ohte. Ilvesed ja hundid peavad metskitsele jahti. Talled langevad sageli rebase saagiks. Palju metskitsi hukkub heinaniitmise ja
põgenemisinstinkt pole neil veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. Tallede imetamine kestab 4 kuud. Iseseisvaks saavad talled 2. aastaselt ja suguküpsuse saavutavad 1,5. aastaselt. 4. Sarvekandja ehk isasloom Hirvlaste isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi. Sarved on vajalikud territooriumi märgistamisel ja "turniirirelvadena". Nende kuju ja suuruse järgi võib hinnata soku vanust ja tervislikku seisukorda. Noortel sokkudel kasvavad sarvealgmed juba oktoobris, veebruaris langevad need maha ja uued, päris sarved, hakkavad sirguma märtsis-aprillis. Vanadel sokkudel kasvavad sarved kevadtalvel ja saavutavad täismõõtmed juba aprilli lõpuks või mai alguseks. Noorte sokkude päid kaunistavad haprad pulksarved, vanad ja väsinud sokud kannavad puseriti ja ebaühtlaselt kasvanud sarvenässakaid. Oktoobrist detsembrini võib metsades leida äsja maha aetud sokusarvi. 5. Metskitsed talvel
Metskitse suurimad vaenlased on ilves ja hunt, kuid ohtlikud on ka hulkuvad koerad. Sokkusid võib küttida 1.juunist 30.novembrini ning kitsi ja tallesid 1.septembrist 30.novembrini. Eesti aladel on olnud metskitsed vahelduva arvukusega 10 000 aastat. Haruldane oli ta meil 18. Ja 19. sajandil. KOKKUVÕTE Metskitsed on meie metsade üks graatsilisemaid loomi. Tal on sihvakas keha ja peenikesed jalad. Saba ümber on valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Sarved on ainult sokkudel (isastel). Metskitse tiinus kestab 144 päeva, tavaliselt sünnib 1-2 poega (harva 3). Sündides on nad tähnilised. Nad ei lama ema juures vaid lamavad põllul, sest pikas rohus jäävad nad märkamatuks. Tihti redutavad talled põllutaimede vahel ja jäävad seetõttu töömasinate alla. Metskitse peamised vaelnlased on ilves ja hunt, kuid ohtlikud on ka hulkuvad koerad. Sokkusid võib küttida 1.juunist 30.novembrini ning kitsi ja tallesid 1.septembrist 30.novembrini. 18. Ja 19
notsud sõitsid Porilasse. Seal olid sarvilised sikud, sarvilised sikud-sokud. Sokud sõitsid Karjakülla, Karjakülla, Marjakülla. rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, piilupart oli rongijuht. Rattad tegid rat-tat-taa, piilupart jäi tukkuma. Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis sellest rongist sai? Kõik nad läksid uperpalli, uperpalli, kukerpalli. Kiisud jooksid, sabad seljas, Kutsud jooksis, keeled väjas. Kümme notsut kukkus kraavi, kümme kutsut laskis traavi, sarved segi sikkudel, sikkudel ja sokkudel. Kiisud ei saand Türile, külla minna Jürile, kutsud ei saand Torilasse, notsud ei saand Porilasse, sokud ei saand Karjakülla, Karjakülla, Marjakülla. Lisa 14. Laul ,,Mu koduke". 1. Mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule. :,: Hoi-lii, hoi-laa, kuid ta on armas minule.:,: 2. Seal elavad mu vanemad, kes ainult head mul soovivad. :,: Hoi-lii, hoi-laa, kes ainult head mul soovivad.:,: 3. Seal on mu väike koerake ja tibatillu Tiisuke. :,: Hoi-lii, hoi-laa, ja tibatillu Tiisuke.:,: 4
annaabi.ee 
