4. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 6 ohu allikat)? Lahtised elektriseadmete osad, halva isolatsiooniga juhtmed, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad 5. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Lihaste krambid- tahtele allumatu voolu tõttu, hingamise lakkamine-hingamislihaste krambi tõttu, südame seiskumine-südamelihaste krambi tõttu, südame vatsakeste fibrillatsioon- selle tagajärjel sydame seiskumine,luumurrud-lihaste tugeva krambi tõüttu v kukkumine peale elektrilööki. Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekkivad raskesti
ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, valede kaitsevahendite kasutamine, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine. Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad. 3. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Torked ja värinad, nõrgad lihaste kokkutõmbed; põletused(elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades); tahtmatud lihaste kokkutõmbed(voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada), valu; krambid jäsemetel; hingamise lakkamine(juhul kui voolu toime kestab kaua, hingamislihaste kramp); südame seiskumine(rinnakorvi lihaste krambi tõttu); organite põletused;
transtsellulaarsevedeliku ülemäära suure kaotuse puhul (nagu näiteks kõhulahtisus, kauakestev oksendamine jt.). Kuna seejuures ekstara- ja intratsellulaarruumi osmootsed vahekorrad ei muutu, jääb rakusiseruum mõjustamata. Seepärast kujundab kliinilist pilti vereplasma mahu vajak (hüpovoleemia) koos vereringehäiretega (tahhükardia, vererõhu langus, kalduvus kollabeeruda kuni hüpovoleemilise sokini). * Hüpotooniline dehüdratatsioon. Kui pärast isotoonilist mahukaotust tekkinud janu kustutatakse ainult vee manustamisega, siis saab sellest ainult osa jääda püsima ekstratsellulaarruumi ja vereringehäirete sümptomid kestavad edasi. Et raku välisruumi osmolaarsus vähenes, põhjustab see vee sissevõtmise rakkudesse. Rakkude pundumise sümptomid muutuvad eriti märgatavaks ajukoe juures, kui koerõhu kõrgenemine võib
ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, valede kaitsevahendite kasutamine, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine. Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad. 5. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Torked ja värinad, nõrgad lihaste kokkutõmbed; põletused(elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades); tahtmatud lihaste kokkutõmbed(voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada), valu; krambid jäsemetel; hingamise lakkamine(juhul kui voolu toime kestab kaua, hingamislihaste kramp); südame seiskumine(rinnakorvi lihaste krambi tõttu); organite põletused; luumuruud(lihaste tugevate krampide tõttu
olemasolu. Kuid need aegruumi tunnelid "viivad ju neid surnuid inimesi planeet Maalt kusagile eemale", sest tunneleid kasutatakse ainult väga kaugeid vahemaid läbides näiteks galaktikate vahelisteks rändudeks. Kõigest sellest järeldubki see, et pärast surma läheb inimene maavälisesse tsivilisatsiooni "elama". Kuhu siis mujale ikka saab minna? See kõik järeldub ainult siis, kui suudetakse SLK fenomeni olemasolu tõestada. Kuid selline avastus aga viiks ilmselt inimkonna kultuuri sokini, sest taoline avastus lükkaks ümber peaaegu kogu tänapäevase teadusliku maailmapildi. Kui suudetakse teaduslikult tõestada SLK-de eksisteerimine, siis on võimalik järeldada ka maaväliste olendite ehk tulnukate olemasolu. Kuid probleem seisneb selles, et miks need katsed ( tõestamaks SLK-de olemasolu ) ei õnnestu? Teaduse üheks suurimaks eelduseks on see, et ta peab põhinema empiirilistel ( kogemuslikel ) tõendustel ja selleks saab olla ainult inimese enda loodud eksperiment
annaabi.ee 
