Kaubakala sööt - 45% valku, 30% rasva, 12% sahhariide, energiasisaldus 24 MJ/kg, aga võib olla ka üle 33% rasva ja üle 25 MJ/kg Väiksemad kalad vajavad tihedamini ja vrd. Kehakaaluga rohkem sööta: vastsed 7%, maimud 3- 5%, kaubakala kasvuperioodil 0,6 - 1.4% kehakaalust päevas.. 8. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. Forellisööt valmistatakse kalajahust (60%), kalaõlist (20%), nisujahust (12%), sojajahust (6%) ja lisanditest - vitamiinid, pigment jne. (2%). Forellisööda koostise põhikomponendid: Valk e proteiin 45% Rasv e lipiidid 25% Sahhariidid e süsivesikud e lämmastikuvabad ekstraktiivained 13% Mineraalained (tuhk) 8% 0,9% kiudaineid ja 8% vett. Lisandid - väikeses koguses vitamiine, antibiootikume, glukaani, värvaineid jne. Kuna tarbijad nõuavad, et lõhilaste liha peab olema punane, on nende söötmisel erilisel kohal punane pigment astaksantiin
Kalakasvanduses tuleb neid õpetada inimese poolt antavat sööta sööma. Söömaõpetamine toimub startersöödaga, mida jagatakse käsitsi või söötmisautomaatide abil. Soomuskatte väljakujunemisest alates on tegemist kalamaimudega ja paljundamise etapi võib lugeda lõppenuks. 8. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. Forellisööt valmistatakse kalajahust, kalaõlist, nisujahust, sojajahust, vitamiinidest, pigmentidest jne. Valku 45%, rasvu 25%, süsivesikuid 13%, mineraalaineid 8%, kiudaineid 0,9%, vett 8%, lisandid. Pigmendina kasutatakse punast pigmenti astaksantiini. 9. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel. Söödakoefitsent näitab mitu kg sööta kulub 1 kh kala juurdekasvu saamiseks toorkaalus, peaks olema 1,1 või alla selle. Muutub kala eluea vältel oluliselt sõltuvalt kala suurusest
sarnased lihavalkudele. Lisaks 13-26% kolesteroolivaba taimset rasva, mis on organismile eriti soodsa koostisega. 14-24% on süsivesikuid, sisaldab veel kiudaineid, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda, mangaani, joodi, flouri. Tavaliselt keedetakse sojaube nagu kõiki teisegi kaunvilju, suppideks, putrudeks, vormiroogadeks, jne. Pastaks v püreeks tehtuna ja maitsestatuna on suurepärane leivakate. Sojajahust saab häid küpsetisi, eriti head neile, kes ei talu gluteeni e teraviljavalku. 1,5 osa sojajahu + 4 osa vett, saadakse piimaasendaja vormiroogadesse. Suurema koguse veega segatud piimast saab suppi ja putru keeta. Olemas on nii sojajogurt, kui kohupkreemid. Soja asendab suurepäraselt liha ja lihasaadusi, seda enam et valguline koostis on väga sarnane. Valmistatakse nii sojavorste, -pihve, -lihapalle, -pikkpoissi, jne.
*Absoluutne viljakus emaskala munasarjas olevate küpsete marjaterade arv *Suhteline viljakus küpsete marjaterade arv emaskala massiühiku kohta *Tarbeviljakus emaskalalt marja lüpsmisel tegelikult kätte saadud marjaterade arv *Suhteline tarbeviljakus on 1200-2000 marjatera1 kg kohta *Absoluutne tarbeviljakus sõltub sugukalade suurusest ja võib olla 3000-20 000 (Eestis 5500 6000) Söötmine Forellisööt valmistatakse kalajahust (60%), kalaõlist (20%), nisujahust (12%), sojajahust (6%) ja lisanditest - vitamiinid, pigment jne. (2%). Forellisööda koostise põhikomponendid: Valk e proteiin 45% Rasv e lipiidid 25% Sahhariidid e süsivesikud e lämmastikuvabad ekstraktiivained 13% Mineraalained (tuhk) 8% 0,9% kiudaineid ja 8% vett. Lisandid - väikeses koguses vitamiine, antibiootikume, glukaani, värvaineid jne. Kuna tarbijad nõuavad, et lõhilaste liha peab olema punane, on nende söötmisel erilisel kohal punane pigment astaksantiin
annaabi.ee 
