Martin Velbri 8.B Tallinna Reaalkool 2018 1. Raamat ilmus 1956. Selle kirjastas Eesti riiklik kirjastus. 2. Raamatu tegevusaeg ei olnud nimetatud, aga otsides internetist leidsin, et see toimus 1903. aastal 3. Raamatu tegevuskoht oli Euraasia mandril, Kagu-euroopas. Reis algas Eestis. Sealt sõitis ta Riiga, Riiast Berliini, Berliinist Prahasse, Prahast Viini, Viinist Budapesti (vahepeatus), Budapestist Belgradi, Belgradist Sofiasse, Sofiast Konstantinoopoli (praegune Istanbul) ja sealt tagasi Eestise. Teekonda Eestisse tagasi polnud kirjeldatud. Joonis 1: Eduard Vilde teekond reisi vältel 4. Raamatu jooksul käib Eduard Vilde erinevates kohtades ja suhtleb erinevate võõrestage. Raamatu vältel jagab Eduard Vilde oma hetketundeid. Eduard Vilde sõnul, Teeb ta iga-aastaseid reise, sest ta tahab uusi kogemusi saada. Siis ta tuleb tagasi Eestisse ja saab ideid ja mõtteid seedida ja rõõmustada, et jõudis tagasi kodumaale
- Slaavi aladele (Bulgaaria, Serbia, Venemaa) avaldas Bütsants eriti mõju. Nad võtsid üle õigeusu, slaavi tähestiku, mille koostajateks on 9. saj kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios( slaavi tähestik e. kirillitsa). Samuti rakendasid need riigid Bütsantsi riikluse elemente. Kirikukunsti (ikoonid, kuplid, mosaiik) ka kunstireeglite (pidulikus poosis inimesed, tõsine ilme) ülevõtmine. Konstantinoopoli arhitektuur oli eeskujuks Venemaa omale, Konstantinoopoli Hagia Sofiast katedraali eeskujul püstitati Kiievisse ja Novgorodi Sofia peakirikud - Geograafias olid hästi tuntud Idamaad - Kosmas Indiassesõitja (6. saj) arvab, et Maa on lame nelinurk, umber ookean, peal taevavõlv Kordamiseks · Keskaja algus, lopp · Frangi riik (tekkimine, Clodovech, majordoomused, Karl suur, Frangi riigi lagunemine) · Naturaalmajandus · Feodaalkorra kujunemine ja olemus · Parisorjuse kujunemine
poolel, mis üldjuhul on kuum ja kuiv. Bulgaaria kaguosas ulatuvad suvised päevased temperatuurid sageli 40°C-ni, kuid mõõdetud on ka 45,2°C temperatuuri. Keskmiste temperatuuride poolest kõige kuumem piirkond on aga Bulgaaria äärmises edelanurgas. Talved on maa põhjaosas, Doonau äärsetel aladel üpris külmad, kuid lõunosas, Kreeka ja Türgi piiri lähedal mõnel poole sama soojad nagu Vahemere ääres. Bulgaarias mõõdetud külmarekord (mõõdetud Sofiast lääne pool) on -39,3°C. Musta mere vahetu mõju ilmastikule on tuntav suhteliselt kitsal alal ranniku läheduses. Pealinna piirkonnas maa lääneosas, ca poole kilomeetri kõrgusel merepinnast, on suvi pehme ja kõrge suhtelise õhuniiskusega. Augusti päevane keskmine temperatuur on 27°C ja ööpäevane keskmine temperatuur on 20°C. Talvel jaanuaris on ööpäevane keskmine temperatuur seevastu -2°C ja öine keskmine temperatuur -5°C
Bulgaaria pealinn Sofia (1,3 mln elanikku) on mitte üksnes Bulgaaria suurim linn, vaid ka üks suurimaid linnu tervel Balkani poolsaarel. Sofia asub peaaegu Balkani poolsaare keskel, seetõttu võib seda julgelt Balkani südameks nimetada. 2200-aastaseks saav Sofia on näinud nii õitsengu- kui ka mandumisaegu. Linna on korduvalt rüüstatud ja taas üles ehitatud. Bulgaaria pealinna vapil on kiri ,,Kasvab, ent ei vanane". Enamik turiste alustavad oma tutvust Bulgaariaga just Sofiast. Selles linnas on nõnda palju arhitektuurimälestiste jäänuseid, et Rooma aegu meenutavad varemed on praegu kohati peakaubamaja seinteks, 1800 aasta vanune püha Georgi kirik (milles asus roomlaste saun, hiljem mosee) aga asub nüüdsel ajal suure hotelli sisehoovis. Võimalikult paljude linnaväljakute ja -tänavate nägemiseks on kõige parem viis sõita trammiga. See on odavaim transpordivahend linnas. Kui olete otsustanud
mahajäänud Lääne-Euroopasse üleolevalt ja vaenuga. Slaavi maadele (Bulgaaria, Serbia, Venemaa) avaldas Bütsants iseäraliku mõju. Nad võtsid üle õigeusu, slaavi tähestiku, mille koostajateks on 9. saj kreeka misjonärid KYRILLOS ja Methodios. Samuti rakendasid need riigid Bütsantsi riikluse elemente. Kiriku kunsti (ikoonid, kuplid, mosaiigi) ka kunstireeglite (pidulikus poosis inimesed, tõsine ilme) ülevõtmine. Konstantinoopoli arhitektuur oli eeskujuks Venemaa omale. Hagia Sofiast võeti eriti eeskuju. 7)Feodaalsuhete olemus. Põhineb senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, vastu said nad maad kasutada. Nad olid kohustatud senjööri ustavalt teenima ning senjööri kutsel pidid nad sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall andis senjöörile truudusvande. Kuid aja jooksul tekkis ustavusega probleeme, eriti vasalli vasalliga, kuna kõige
Ja too saadigi kätte. Mustlased tulid tagasi. Ursula suri vanadusse. Igatahes Aureliano Buendia õppis koloneli toas kõik pärgamendid selgeks ja Arcadio Teine aina kaugenes temast ning jõudis lõpuks hingde maale. Aureliano Teine sai kõri kasvaja. Ta tahtis Amaranta Ursula Brüsselisse saata ja saatiski rügades kõvasti tööd teha. Ka Aureliano suri. Kaua aega ei lakunud Aureliano Melquiadese... ...toast. Õppides pärgamente päha. Ta sõi jõi sal ja Santa Sofia haris teda. Santa Sofiast polnud keegi välja teinud terve elu, ta oli üritanud olla võimalikult märkamatu. Aga tal viskas üle see teiste eest hoolitsemine ning ta läks päeva pealt minema. Fernandale jjäi mulje , et tondid on majja siginenud, kuna asjad vaetasid kohti ja ta isegi sidus asjad kinni. Aureliano tegi Fernandale süüa ja siis ta tahtis talt luba välja minekuks küsida aga ei saanud. Varsti suri ka Fernanda oma toas ja kui ta poeg Arcadio külla tuli oli ta seal mitu nädalat olnud ja
üleolevalt ja vaenuga. Slaavi maadele (Bulgaaria, Serbia, Venemaa) avaldas Bütsants iseäranisti mõju. Nad võtsid üle õigeusu, slaavitähestiku, mille koostajateks on 9. saj kreeka misjonärid KYRILLOS ja Methodios. Samuti rakendasid need riigid Bütsantsi riikluse elemente. Kiriku kunsti (ikoonid, kuplid, mosaiigi) ka kunstireeglite (pidulikus poosis inimesed, tõsine ilme) ülevõtmine. Konstantinoopoli arhitektuur oli eeskujuks Venemaa omale. Hagia Sofiast võeti eriti eeskuju. - Bütsantsi õigeusu kirik ehk idakirik. Valitsev on kreeka keel. Kirikupea on Konstantinoopoli patriarh. Usukeskus on Konsantinoopol (tänapäeva Istanbul). - Keiser Justinianus I vallutas juurde suuri alasid. Koostas "Tsiviilõiguste kogumi" ja laskis ehitada Hagia Sofia. - Kyrillos koostas slaavi tähestiku, kreeklane ja misjonär. 3. Frangi riigi kujunemine (§4-5): keldid, frangid, (Chlodovech, Karl Martell), Karl Suur, Frangi riik pärast Karl Suurt
annaabi.ee 
