emaplaadi kujunduse ja suuruse tootja ning seega on niinimetatud white box sülearvutite ehitamine, parandamine ja uuendamine kallim kui lauaarvutite puhul. On olnud mõned üritused luua ühtne süsteem, aga need ei ole vähemalt seniajani osutunud eriti edukateks. Muutmälu (RAM) Kui kõikidel uuematel lauaarvutitel on kasutusel DIMM-tüüpi muutmälu, siis sülearvutite juures kasutatakse selle väiksemat versiooni nimega SODIMM, millele on paigaldatud mitu mälukiipi. Hetkel on viimaseks versiooniks DDR3 SODIMM, kuid 2012. aasta jooksul peaks välja tulema ka juba DDR4 mälu, mis on väidetavalt kuni 40% efektiivsem kui DDR3 mälu. Uute mälumoodulite arendamisega tegeleb konsortsium nimega JEDEC, millega on liitunud maailma tuntuimad riistvaratootjad (Intel, Samsung ja teised). Protsessor (CPU) Protsessor on osa sülearvutist, mille juures pannakse eriti rõhku selle, kui palju ta tarbib voolu.
pesad DDR2 ja DDR3) Millised võimalused vidokaardi ühendamiseks Operatiivmälu (põhimälu) Emakaardil pesad operatiivmälu (RAM) paigaldamiseks. Tänapäeval kasutatakse DDR2 ja DDR3 tüüpi mälu. Vanemad arvutid kasutavad DDR ja SDRAM mälu. Mälu iseloomustab: kiirus DDR2667, DDR2800 mälumooduli maht 1GB, 2BG RAM Erinevatel mäludel erinevad pesad Mälu sobib pesasse ainult ühtepidi Sülearvuti mälud on SODIMM tüüpi ja võivad olla samuti DDR, DDR2 ja uuemad DDR3 mälud. Ka sülearvuti erinevad mälud ei ole omavahel vahetatavd Toiteplokk Toiteplokk kinnitatakse arvuti korpusesse Toiteploki ülesanne on tekitada erinevate arvuti komponentide tööks sobilikud toitepinged: 3,3V (volti), 5V, 12V, 12 V, need on alalispinged Toiteplokk ise saab toitepinge vooluvõrgust, see on 220V vahelduvpinge Toiteplokk muundab võrgupinge arvutile sobilikeks
kaasaegsete arvutite põhimälukiibid joodetakse eritehnoloogia abil trükiplaatidele, mida nimetatakse mälumooduliteks. Mälumoodulid ühendatakse emaplaadile vastavatesse pesadesse. Järgneval joonisel on näha 3 erinevat mälumoodulitüüpi: kasut1uselt kadunud Joonis 1 SIMM, vanemates arvutites kasutuselolev DIMM ja sülearvutites kasutatav väikesemõõduline SODIMM. Põhimälu mooduleid emaplaadil saab vahetada, kuid vahetamise ajaks tuleb käsi maandada, sest mälumoodulid kardavad staatilist elektrit. 1.3 Püsimälu ROM Püsimäluks nimetatakse mälu, mis on ette nähtud ainult lugemiseks ROM (read only memory). Andmete sisestamine püsimällu toimub kas valmistamise käigus (nn. maskprogrammeeritav püsimälu) või vastavaid lisaseadmeid ja protseduure rakendades kasutaja enda poolt. Püsimälu maht on piiratud
1,75 tolliga.) 14. DDR SDRAM tüüpi mälud DDRAM - topeltkiirusega dünaamiline muutmälu topeltkiirusega sünkroon-DRAM Topeltkiirusega SDRAM kahekordistab SDRAM-mälu andmeedastuskiiruse sel viisil, et andmevahetus toimub nii taktimpulsi esimese kui tagumise frondi ajal. DDR SDRAM vajab kaht lisajuhet (maandus ja toide) ning nõuab 184 jalaga DIMM-mooduli kasutamist (SDRAM kasutab 168 jalaga DIMM-mooduleid). Sülearvutites kasutatakse 200 viiguga SODIMM-mooduleid DDR SDRAM on tuntud ka nimetuste DDRAM, DDR DRAM, DSDRAM (Double-Speed DRAM) ja SDRAM- II all. 15. Emaplaat ja tema peamised parameetrid Emaplaat on seade mis ühenadab einevaid arvuti komponenete (protsessor, mälu jne) ja aitab seadmetel omavahe suhelda (tõlgib). Emaplaadide parameetirteks on: Protsessoti socket/slot ja nende arv, laiendus siinide arv ja portide arv.Füüsilised mõõtmed nagu emaplaadi mõõtmed. Mis stanadriga on emaplaat kas
annaabi.ee 
