Kui pilude vahele on sattunud tellise kilde või muud prahti tuleb see kõrvaldada. Trepi montaaz Trepi marsid podestid monteritakse üheaegselt seinaplokkidega. Esimene vahepodest ja trepi marss paigaltatakse üheaegselt trepikoja siseseinte plokkidega. Korruse podest ja teine trepi marss paigaltatakse korruse montaazi lõpul. Trepi marss peab jääma tõstmisel ettenähtud asendisse. Trepi tõstmiseks kasutatakse 4 harulist troppi. Trepimarsi sobimiseks tuleb erilist töhelepanu pöörata podestide täpsele montaazile. Tööriistsad ja abivahendid Müürsepa kellu, Mördilabidas, Tellisevasar, Meislid, Montaazikangid, Harilikud kangid, Vuukrauad, Kiilud, Mördikastid. Töökaitse montaazitöödel Montaazitood on seotud raskete ja suurete elementide tõstmise ja teisaladamisega. Raskete ja võimsate masinatega töötamisega suures kõrgusus. See nõuab töödel suurt
olemasolu kohta. Ptolemaiose kaardil on jõgede kohta veel palju ebaselget. Nimelt viimane jõgi Läänemere idakaldal on Neeva. Seal teeb merekallas pöörde ja kulgeb tagasi lääne poole. Väinajõe ja Neeva vahele jääb küll hulk jõgesid, kuid nimetamisväärsed on neist vaid kolm: Koiva, Pärnu ja Narva jõgi. Tuleb siiski öelda, et Visla, Neeva ja Väinajõega neid eriti võrrelda ei saa. Joonisel 1 on ära toodud Läänemere idakallas oma õiges asendis ja temaga sobimiseks on Ptolemaiose Sarmaatia kaarti 32 võrra vastupäeva venitatud ja pööratud. Võrdtäpse venitamise tulemusena on Visla (Vistula) ja Neeva (Chesenose) jõe suue kokku sobitatud. Venitamise algpunktiks on võetud Visla jõe suue. Käesoleva konstruktsiooni puhul pole arvestatud projektsioonide erinevuse mõju. Ptolemaios on andnud oma ,,Geograafias" ka jõgede suudmete koordinaadid (Vistula 45 p.l. ja 56 i.p., Chronon 50 ja 56, Rubon 53 ja 57, Turunte 56 ja 5830' ning Chesenos 58 ja 5930')
Kõrvalseisja efekt teiste inimeste juuresolek tekitab vastutuse hajumise ebamäärases olukorras, inimene ei näita üles aktiivsust olukord lahendada (suitsuse ooteruumi eksperiment, Latané ja Darley, 1968).Vastutus ei haju, kui olukorra põhjus on selge. 49. Kirjelda konformsuse tekkimist ja selle uurijate (nimed!) eksperimente Konformsus ehk mugandumine on oma käitumise või veendumuse muutmine reaalse või kujuteldava grupi surve tulemusena gruppi sobimiseks. Esimeste seas pööras sellele tähelepanu Muzafer Sherif (1937), kes näitas, et ebamäärases olukorras võtsid katseisikud omaks teiste inimeste hinnangud. Sherif kasutas taju illusioon (liikumatu punkt näib pimedas liikuvat) ja palus katseisikuil hinnata, kui palju punkt liikus. Individuaalselt testitud inimesed andsid väga erinevaid vastuseid. Kuid teistega koos testimisel kujunesid välja ,,grupi normid" ja
Kompetentside avaldumine on avaldub inimese käitumises töösituatsioonis ning on seetõttu kirjeldatav ja mõõdetav. Kompetentsid väljenduvad järgmistel tasanditel: - organisatsioon - professionaalne grupp - struktuuriüksus, meeskond - ametikoht. Kompetentsid jagunevad baas- ning eristavateks kompetentsideks. Baaskompetentsid on eelduseks organisatsiooni tulemisel ning ametikohal töötamiseks, konkreetses valdkonnas, konkreetse organisatsiooniga, meeskonnaga sobimiseks. (haridustase, ametikoha valdkonna tundmine, eriala profiil, töökogemus, lisaoskused, emotsionaalne, sotsiaalne ja kommunikatiivne kompetentsus) Eristavad kompetentsid on antud ametikoha spetsiifilised nüansid, mis eristavad proffi nn "käsitöölisest". Need on unikaalsed eristavad võimed ja oskused, läbilöögivõime, isiksuseomaduste eredus, (nt riskitolerants, loovus, geniaalsus jt.) Arendusjuht peab kindlustama organisatsioonile teadmise selle kohta,
annaabi.ee 
