meeldi ka tema esitatud idee, seisukoht või tegevus. 5) Apelleerimine kaastundele või inimeste abivalmidusele 6) Meie-tundele ja enamusele apelleerimine – see, kes ei ühine antud seisukohaga, millega teised, asetab ennast üldsuse hulgast välja või jääb vähemusse. 7) Lihtsate liigenduste kasutamine – lihtsam on mõista vähem-liigendatud ja lihtsalt eristatavat. 8) Apelleerimine enesearmastusele, uhkustundele ja snobismile („mett moka peale tehnika“) 9) Kaartide segamine ja teabe panek kalevi alla – teabe edastajale ebasoodus info või seisukoht jäetakse välja või selle sisu moonutatakse. 10) Siltide kleepimine ja tabavate väljendite kasutamine oponentide kohta 11) Positiivne programm – mõjuam on olla millegi poolt kui millegi vastu. 12) Hoiakute loomine sõnavaliku abil – mõjustatavale saab anda vihje kuuluvuse kohta mingisse sotsiaalsesse rühma või klassi, mis on mõju seisukohalt soodus.
6. Odava juhtkauba strateegia. Reklaami võib üles ehitada mingile kaubale, mis on kõigist teistest tunduvalt odavam, kuigi kvaliteedilt ei jää alla või on isegi parem 7. Prestiizhinnad. Selle asemel et võistelda hinna abil, võib võistelda ka kvaliteedile ja haruldase kauba pakkumisele toetudes. Sellise kauba või teenuse reklaam 29 apelleerib staatusele, snobismile, erilisusele, parimale teenindusele. (Bachmann 1994:209) 8. Psühholoogiline hinnastrateegia. See on hinna psühholoogilisi aspekte arvestav hinnakujundus. Hind kannab teatud sõnumit toote kohta. Hinda korrigeeritakse, et rõhutada toote erilist positsiooni. Psühholoogiline hinnastrateegia jaguneb omakorda veel kuueks alapunktiks: · Prestiizihinna arvutlus · Väikeste hinnavahede rakendamine · Numbrite psühholoogiline mõju
4) Argumentum ad hominem - kui ei meeldi inimene, siis ei meeldi tema esitatud idee, seisukoht või tegevus. 5) Apelleerimine kaastundele või inimeste abivalmidusele - osutab müjustamise iseloomule just apelleeringu asjakohasus, mitte aga apelleering kui selline. 6) Meie-tundele ja enamustele apelleerimine. 7) Lihtsate liigenduste kasutamine - inimesed väldivad psüühilist pinget, infostressi ja ebamäärasust. 8) Apelleerimine enesearmastusele, uhkustundele ja snobismile. 9) Kaartide segamine ja teabe panek kalevi alla. 10) Siltide kleepimine ja tabavate väljendite kasutamine oponentide kohta. 11) Positiivne programm - mõjusam, soliidsem ja efektiivsem on olla millegi poolt kui millegi vastu. 12) Hoiakute loomine sõnavaliku abil. 13) Teemade valikuline kasutamine, lähtudes nende sobivusest mõjustaja enese uskumustega - tuleb rääkida seda, mida ise usutakse, ja püüda vältida rääkimast seda, mida ei usuta.
varem mitte olnud hoiakuid ja arvamusi, sundides teda muutma esialgseid valikuid ja ihaldama objekti/teenust, mida ta eelnevalt ei ihanud. Põhilisem mõjustamispsühholoogiast: 1. Tutvusefekt 2. Subjektiivse tõe reegel 3. Assotsiatsiooniefekt 4. Argeumentum ad fominem(mingem isiklikuks) 5. Apelleerimine kaastundele või abivalmidusele 6. Meietundele ja enamusele apelleerimine 7. Lihtsate liigenduste kasutamine 8. Apelleerimine enesearmastusele, uhkustundele ja snobismile 9. Kaartide segamine ja teabe panek kalevi alla 10. Siltide kleepimine ja tabavate väljendite kasutamine oponentide kohta 11. Positiivne programm 12. Hoiakute loomine sõnavaliku abil 13. Teemade valikuline kasutamine, lähtudes nende sobivusest mõjustaja enese uskumustega 14. Inimestele tuleb esitada seda, mida usutakse neid teada tahtvat 15. Ei tohi liialdada sellega, mida kuulaja juba teab 16. Ei tohi liialdada uue või ootamatuga 17
annaabi.ee 
