27

doc

Soome kirjanduse ajalugu

õiguslikult, keeleliselt, usuliselt ja põhiosas ja halduslikult Venemaast sõltumatuks. Emamaaga oli ühine vaid välis- ja sõjapoliitika. Soome jätkas haldusaparaati, majandus- ja kultuurielu omal jõul. 1812 ­ pealinnaks sai Helsingi, 1827 ­ Turu tulekahju, 1828 ­ ülikool suundus Helsingisse. 1830-40ndatel algas maa industrialiseerimine, 1858 alustas tööd esimene soomekeelne ühiskool (Jyväskylä progümnaasium).1860ndate aastate alguses sai senati juhiks rahvuslik ärataja J. V. Snellmann, tema töö tulemusena sündis uus keelemäärus (soome keel tõusis ametlikuks keeleks rootsi keele kõrvale), 1865. andis Soomele oma raha. Uus kirkuseadus 1869 (pani aluse usuvabadusele), uus rahvakoolimäärus 1866, millega algas soomekeelse kooli väljaarenemine. Majanduselus pääses võimule liberalism, mis tähendas ka tööstuskapitalismi tõusu. Toimus ka urbaniseerumine. Soome rahvas ei vastanud enam neljale

Kirjandus → Soome kirjandus

72 allalaadimist

14

docx

Soome kultuuri konspekt

,,Keel on rahvuse alus"- oli põhikirja esimene lause. Nad lõid Soome kirjandusseltsi toimetuse, mis tegutseb siiamaani. Esimene välja antav teos oli Kalevala 1835 ja lõplikul kujul 1849. Rahvaluule kogumise kaudu jäädvustati kultuuri ja arendati sõnavara. Ka sõna ,,kirjandus" ei olnud varem olemas. 1870. jõuti kaasaegse soome keele perioodini. Korraldati sõnause ja ilukirjandusvõistlusi. Sealt tulid ka Soome ärielu loomise ja parteide ideed. Fennomaanide ideid avaldas oma ajalehes Snellmann. Tema õhutusel sündis soomekeelne rahvuskirjandus. Rootsikeelsed ei soosinud seda. 1850 tuli tsensuuri keel, mis keelas trükkida soomekeelset kirjandust peale usuteemaliste teoste. Sel ajal räägiti ka seda, et soomlased on tatarlastega suguluses ja väga metsikud, aasia rassi osa. Sellepärast pidavat haridustase olema halb. Seda propageeriti eelkõige reisikirjade kaudu. Freudenthal- asutas soomerootsi partei, mis oli väga intellektuaalne. Ta ise oli lingvist ja uuris rootsi

Kultuur-Kunst → Soome kultuur

55 allalaadimist

19

doc

Soome maa ja ajalugu

Arhitekt oli saksa päritolu Carl Ludvig Engel. Ehitus väga hoogne. Helsingisse 1819 senat, ülikool 1828 (Turu Akadeemia toodi üle). Turu Akadeemiast sai Keiserlik Aleksandriülikool. Helsingi arenes tohutu kiirusega. 1862 rajati Helsingisse raudtee. Lauantaiseura ­ akadeemiline selts. Runeberg kirjutas hümni Maamme. 1848 esitati see esimest korda. 1858 esimene soomekeelne gümnaasium Jyväskyläs. 1863 soome keel võrdsena rootsi keelega ametlikuks keeleks. J. V. Snellmann rahvuslikus mõttes väga tähtis. Oli filosoof ja poliitik. Mõtteid avaldas Saimaa lehes, seda võiks pidada Soome esimeseks poliitiliseks leheks. Oli Helsingi ülikooli rektor, edendas haridust, töötas senatis rahanduskomisjoni juhina. Tänu temale Soome mark, soome keel ametlikuks keeleks. 1856 Saimaa kanali avamine. Sajandi lõpp ­ Sortokaudet ­ rõhumisaastad, venestamisaastad. Ideeks autonoomia kaotamine. 1899-1905 (routavuodet) ja 1908-1917. 1917 Soome iseseisvaks.

Ajalugu → Ajalugu

161 allalaadimist

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Kirjutamine muutus massiliseks. Haritud inimesi usuti võitvat ebaõigluse ja ebavõrdsuse ning kujundada ühiskond ümber. Samaaegselt toimus pööre baltisaksa avalikus arvamuses konservatiivsuse e alalhoidlikkuse suunas. Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel Loengu materjalid: Anu Pallas Taustaks väike võrdlus lähinaabrite ideedega: Soomes tekkis arutelu ajakirjanduse ülesannetest juba 1840. aastatel. Snellmann (1806-1881) teadvustas põhiteesid: · riik inimese teenistusse, indiviidikesksus ühiskonnas · ajakirjandus olgu vaba arvamustefoorum · ühiskonna juhtimises on avalikkusel suur tähtsus · ajakirjandus esindab avalikku arvamust, seepärast oli omal kohal asjatundlikkuse nõue · õpetada rahvast, tõsta lugeja haridustaset · vajadus poleemika järele. Vastutust avalikkuse ees teadvustasid endale ka eesti ajakirjanikud. Ent süüvigem,

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused

67 allalaadimist