Pane paariks tunniks külmikusse. Riietus Fourchette-vastuvõtu puhul märgitakse kutsele tavaliselt kas smoking või frakk. See tähendab, et naine peab kandma vastavalt kas kokteilikleiti või ülipidulikku, pikka õhtukleiti ehk galakleiti. Kingad, käekott ja muud aksessuaarid peavad sobima kleidi või kostüümiga. Kott võiks soovitatavalt olla väike. Smoking: Smokingit kantakse õhtusöökidel, teatri- ja ooperietendustel või üritustel, mille puhul kutse seda ette näeb. Smoking on reeglina musta värvi. Valge smokingi korral on püksid kas valged või mustad. Etikett näeb smokingi puhul ette musta kikilipsu kandmist. Smokingit kantakse tänapäeval väga erinevatel üritustel ning naistele sobiv riietus varieerub lühikesest kokteilikleidist pika õhtukleidini; konkreetne valik sõltub moest,
Mõistagi ei pea seltskonnas olles sellest rääkima. Rõivastumismärge meestele Kui ürituse sisu nõuab riietsue suhtes erilist tähelepanu, kirjutatakse kutsele märge päevane ülikond (sobib kanda ka heledat värvi ülikonda) või tume ülikond. Õhtuste ürituste puhul on kutsel tavaliselt märge tume ülikond(must, sinine või tumehall), smoking või frakk. MILLAL JA MILLEGA TOHIB KUTSEL MÄRGITUD RÕIVASTUST ASENDADA? Tumedat ülikonda ei saa asendada ühegi teise riietusega. Smokingit saab asendada tumeda ülikonnaga. MILLEGA EI TOHI KUTSEL MÄRGITUD RIIETUST ASENDADA? Tumedat ülikonda pole kombeks asendada heleda ülikonnaga, smokingi või frakiga. Heledat ülikonda pole kombeks asendada vaba aja rõivastusega. Päevast ülikonda pole kombeks asendada smokingi või frakiga. Rõivastumismärge naistele Naistele kutsetele rõivastussoovitusi ei märgita. Nad võivad valida kleidi, kostüümi, pükskostüümi, pluusi ja seeliku jne
MOOD Tehnika arenemine tõi uuendusi ka rõivastus- ja moeküsimustes. Väga tähtis oli õmblusmasina leiutamine ja selle kasutusele võtmine 19. sajandi keskpaigas. See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Nüüd muutusid lõiked lihtsamaks ja rõivad odavamaks. Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Tavaliseks kujunesid tumedad toonid. Frakk muutus peoülikonnaks, vähem pidulike sündmuste korral hakati kasutama smokingit. Seotava kaelaräti asemele tuli kitsas lips, milleks kasutati värvilisi materjale. Mehe tualeti juurde kuulusid ehetena ainult lipsunõel, mansetinööbid ja taskukell, mille kett rippus risti üle vesti. Tänavariietuseks olid palitu ja silinderkübar. Naiste rõivad muutusid uuesti toredamaks. Lai krinoliin, mida hakati kandma 19. sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega
materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. Realismis oli tähtis õmblusmasina leiutamine, mis tegi riided lihtsamaks ja odavamakas. Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Tavaliseks kujunesid tumedad toonid. Frakk muutus peoülikonnaks, vähem pidulike sündmuste korral hakati kasutama smokingit. Seotava kaelaräti asemele tuli kitsas lips, milleks kasutati värvilisi materjale. Mehe tualeti juurde kuulusid ehetena ainult lipsunõel, mansetinööbid ja taskukell, mille kett rippus risti üle vesti. Tänavariietuseks olid palitu ja silinderkübar. Talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814-1875). Tema ei näidanud talupoegi mitte jõude- või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja
MOOD Tehnika arenemine tõi uuendusi ka rõivastus- ja moeküsimustes. Väga tähtis oli õmblusmasina leiutamine ja selle kasutusele võtmine 19. sajandi keskpaigas. See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Nüüd muutusid lõiked lihtsamaks ja rõivad odavamaks. Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Tavaliseks kujunesid tumedad toonid. Frakk muutus peoülikonnaks, vähem pidulike sündmuste korral hakati kasutama smokingit. Seotava kaelaräti asemele tuli kitsas lips, milleks kasutati värvilisi materjale. Mehe tualeti juurde kuulusid ehetena ainult lipsunõel, mansetinööbid ja taskukell, mille kett rippus risti üle vesti. Tänavariietuseks olid palitu ja silinderkübar. Naiste rõivad muutusid uuesti toredamaks. Lai krinoliin, mida hakati kandma 19. sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega. Palju kanti ehteid,
Hollandi koju õhtusöögile minnes oleks meestel sobiv kanda ülikonda ja lipsu, naistel kleiti või pluusi ja seelikud. Restorani minnes peaksid mehed kandma tumedat ülikonda ja lipsu, naised kleiti või seelikut vastavalt mehe riietusele. Lihtsamas restoranis võivad mõlemad kanda pikki pükse või teksaseid ja meestel pole pintsak nõutav. Teatrisse minekuks sobib igasugune riietus, väljaarvatud esietendusel, kus mehed kannavad harilikult smokingit ja naised kokteilkleiti. 1.5 Söömine 1.5.1 Söögi ajad ning toidud Hommikusöök (het ont bitjt): 7.30. Pakutakse mitut erinevat sorti leiba ja kukleid, lihalõike ja juuste, vahel ka kõvaks keedetud mune ning teed. 8 Lõunasöök (de lunch): 13.00 linnades ning keskpäeval maakohtades. Enamik inimesi sööb võileibu ja kergeid snäkke. Õhtusöök (het dinee): 18
5. Rõivastumismärge Tavakohaselt märgitakse kutsele vaid mehe rõivastus ja selle järgi teeb oma valiku ka naine. Õhtuste ürituste puhul on kutsel tavaliselt märge “tume ülikond”, “smoking” või “frakk”. Vastuvõtule peab ilmuma kas täpselt selles riietuses, mis on kutsele märgitud või alla selle, aga mitte kunagi üle selle. Tihti küsitakse, mida tohib millega asendada. Tumedat ülikonda ei saa asendada ühegi teise riietusega. Smokingit ja frakki võib asendada tumeda ülikonnaga, kuid üldiselt ei ole see tavaks. Naisterahval nõuab täispika õhtukleidi kandmist vaid kutsel olev märge “frakk”. Isegi siis, kui härra asendab fraki tumeda ülikonnaga, võib daam tulla pikas kleidis. Alati sobib selga panna rahvarõivad, seda ka siis kui kutsel on märge “päevane ülikond”, “tume ülikond”, “smoking” või “frakk”. Riietub naisterahvas
annaabi.ee 
