l l Orjad orjusesse langenud talupojad ja k sitlised ning sjavangid. Mesopotaamia lk 4958 Aeg ja riigid Iseloomustus IV aastatuhande lpp, III aastatuhat eKr *kiilkirja olemasolu *suurte templite ümber tekkisid linnad, mis moodustasid sltumatud linnriigid *igas linnas kaitsejumalusele pühendatud tsikuraat *templitel ja preesterkonnal t htis koht ühiskonna elus SUMERI RIIGID *aja jooksul l ks riigi juhtimine kuninga k tte, kes oli ka krgem kohtum istja ja suurmaa omanik *suurema osa
15. Btsants. Riik ja hiskond. levaade ajaloost: Lne-Rooma alad langesid VI sajandiks germaanlaste vimu alla ja seal tekkisid sltumatud germaanlaste riigid. Ida roomas psis keisrivim kuni XV sajandini, siis aga vallutasid trklased Konstantinoopoli. Ida-Roomat hakati kutsuma Btsantsiks, mis tulenes Konstantinoopoli varasema kreekaprases nimetusest Byzantionist. Riik oli aga jtkuvalt Rooma keisririik ning elanikud nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel Btsantsi riigikeeleks kreeka keel. Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) pti taastata Rooma impeerimu
testada nende kehtivust. Meditsiin - esindaja Hippokrates, haiguste phjused ei olnud jumalikud, vaid looduslikud, inimese tervis sltus neljast ihumahlast (veri, lima, must sapp ja valge sapp) ja nende tasakaalust. Ajalookirjutised - esindajaks Herodotos, hakati kirja panema ajaloosndmusi ja teiste maade kombeid. Tnapeva ajaloolastele hindamatu allikmaterjal. 14.Millised muutused leidsid aset hellenismiajastu hiskonnas vrreldes Kreeka polistega? v: Linnriigid ei olnud enam sltumatud, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Eesotsas seisid monarhid, kes valiti ukondlaste seast. Kombed kreekaprased, kuid veti eeskuju Idamaadest. Sjavgi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasduritest. 15.Millised muutused toimusid hellenismiajal kultuurielus: a) filosoofias, b) teaduses, c) kirjanduses, d) teatris. v: Filosoofia - filosoofid hakkasid rohkem arutlema inimese kui ksikisiku kohta ja proovisid leida viisi, kuidas saavutada nn ja hingerahu
Friimartinismi phjuseks on eri sugu kahe-munaraku kaksiku koorionite liitumine ja veresoonte anostomooside kaudu vereringete ühinemine, mille kaudu toimub vereloomerakkude vahetus. Võmalik diagnoosida kliinilise vaatluse, karüotüpiseerimise, veregruppide määramise, DNA analüüsiga, H-Y-antigeenide määramisega, hormoonanalüüsidega. 38. Vererakkude kimäärsuse soost sõltumatud tagajärjed. Vererakkude kimäärsuse mõju isasele ja emasele isendile. Soost sltumatud tagajärjed: 1) Vererakkude kimäärsus - XX/XY kimäärsus, kuni 100% leukotsüüte pärineb teiselt isendilt; kaks erütrotsütaarset veregruppi kummalgi kaksikul. 2) Tolerantsus koe transplantaadi suhtes. Erinevalt teistest kahe-munaraku kaksikutest, ei ole vähimatki antagonismi teiselt kaksikult siiratava koe suhtes. Tagajärjed isasele kaksikule: Kuigi suguorganid on morfoloogiliselt normaalselt, vib sageli täheldada sigimisvime