natsionalistidele, väljaarvatud Serbias ja Montenegros, kus võitis Miloševic. • 1991. aastal hakkasid vabariigid ükshaaval iseseisvust kuulutama. • Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvasse mitte sekkuda, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust. Lääne ebakindel poliitika andis Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. • 1991. aastal iseseisvus esimesena Sloveenia, millele Serbia vastas kohe sõjaga, kuid sloveenlased suutsid • Seda raevukamalt hakkas Serbia takistama teiste Jugoslaavia osade, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsogovina iseseisvuspüüdlusi. • Puhkes sõda, kus kõik süüdistasid üksteist vastastikku etnilises puhastuses ning massimõrvades. • NATO sekkumine 1995. aastal pani vägivallale piiri ning sundis sõdivaid rahvaid rahu sõlmima. • 1998. aastal alustas Serbia aktsioone maa edelaosas Kosovos tegutsevate albaania partisanide vastu.
· Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust. · Lääne ebakindel poliitika andis Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. · Esimesena iseseisvus 1991. aastal Sloveenia. · Serbia vastas sellele kohe sõjaga, mis kestis 10 päeva. · Kuna Serbial ja Sloveenial polnud ühist piiri ning teised Jugoslaavia osad keeldusid serblaste üksusi läbi laskmast, jäi rünnak tagasihoidlikuks ja sloveenlased lõid selle kerge vaevaga tagasi. · Horvaatial ja Bosnia ja Hertzegovinal iseseisvumisega nii lihtsalt ei läinud. · Tänu Sloveenia kergele iseseisvumisele hakkas Serbia seda raevukamalt takistama teiste Jugoslaavia osade iseseisvuspüüdlusi. · Puhkes verine sõda, kus kõik süüdistasid üksteist vastastiku etnilises puhastuses ning massimõrvades. · Eriti julmalt tegutsesid Serbia sõjaväeüksused, kes toetasid Horvaatia ja Bosnia serblaste relvavõitlust.
siiski selle osade enesemääramisõigust. Lääne ebakindel poliitika andis Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. Sloveenia Esimesena iseseisvus 1991. aastal Sloveenia. Serbia vastas sellele kohe sõjaga, mis kestis 10 päeva. Kuna Serbial ja Sloveenial polnud ühist piiri ning teised Jugoslaavia osad keeldusid serblaste üksusi läbi laskmast, jäi rünnak tagasihoidlikuks ja sloveenlased lõid selle kerge vaevaga tagasi. Horvaatia ja Bosnia ja Hertzegovina Horvaatial ja Bosnia ja Hertzegovinal iseseisvumisega nii lihtsalt ei läinud. Tänu Sloveenia kergele iseseisvumisele hakkas Serbia seda raevukamalt takistama teiste Jugoslaavia osade iseseisvuspüüdlusi. Puhkes verine sõda, kus kõik süüdistasid üksteist vastastiku etnilises puhastuses ning massimõrvades. Eriti julmalt tegutsesid Serbia sõjaväeüksused, kes toetasid Horvaatia ja Bosnia
Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvasse mitte sekkuda, kuid tunnistasid siiski selle osade enesemääramisõigust. Lääne ebakindel poliitika andis aga Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. 1991 aastal iseseisvus esimesena Sloveenia. Serbia vastas sellele kohe sõjaga, kuid kuna Serbial ja Sloveenial polnud ühist piiri ning teised Jugoslaavia osad keeldusid serblaste üksusi läbi laskmast, jäi rünnak tagasihoidlikuks ja sloveenlased lõid selle kerge vaevaga tagasi. Selle tulemusel hakkas Serbia tõrjuma Horvaati ning Bosnia ja Hertsogoviina iseseisvuskatseid. Puhkes verine sõda, kus kõik süüdistasid üksteist etnilises puhastuses ning massimõrvades. Euroopa rahuvalvejõud ei suutnud neid jubedusi takistada ning alles NATO sekkumine 1995 aastal pani vägivallale piir ning sundis sõdivaid pooli rahu sõlmima. 1998 aastal alustas Serbia aktsioone Kosovos tegutsevate albaania partisanide vastu,
kus kultuurkiht tohtu hästi säilitab. Tohtkirjade hulgas on väga erinevate inimeste kirju. On arveid, armastuskirju, võlanõudeid, koolipoiste kirju. Idaslaavlaste päritolu temaatika Küsimusega on palju tegeldud, eriti peale II maailmasõda Nõukogude ajal. Keele alusel kolm rühma: I lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid, sorbid), II idaslaavlased )venelased, valgevenelased, ukrainlased) ja III lõunaslaavlased (bulgaarlased, serblased, horvaadid, sloveenlased, makedoonlased, tsernogoorlased). Üle 300 000 000 slaavi rahva. Suur territoorium slaavlastel tänu Venemaale aga Vene pinnal ka palju muid rahvaid. Üks teooria slaavlaste algkodu kohta:: Dnepri, Doni ja Visla vahelisel alal väljakujunenud. Esimene argeoloogiline slaavlaste kultuur: Praha kultuur 6.-7. sajandil p.Kr. Kortsaki kultuur Praha kultuurist idapoolsel alal. Keeleteadlased väidavad, et slaavi keeled on indoeuroopa keeltest ühed nooremad. St suht hilja eraldunud
Nad olid moslemid usu poolest. 15. sajandil vallutasid türklased Bütsantsi täielikult. 10) Idaslaavlased ja Vana Vene riik Slaavlased elasid tänapäeva Poola ja Ungari vahel. Slaavlane slave ori. Nende ühiskond on kollektiivne. Väga tähtsal kohal oli külalislahkus. Slaavlased jagunesid kolme hõimu: · idaslaavlased (tänapäeva venelane, valgevenelane, ukrainlane) · lääneslaavlane (tänapäeva poolakad, tsehhid, slovakid) · lõunaslaavlased (tänapäeva sloveenlased, serblased, horvaadid, bulgaarlased) Indoeuroopa keeled (rühmad): slaavlased, germaani, balti, romaani. 6. sajandil hakkasid slaavi hõimud välja rändama oma kodust. Idaslaavlased jäid elama Dnepri jõe äärde. Nad rajasid sinna kaks asulat Novgorodi ja Kiievi. Aastal 862 kutsusid venelased ennast valitsema viikingite pealiku Rjuriku. Aastal 882 sai Novgorodi riigi valitsejaks Oleg, kes vallutas Kiievi linna. Kiievit loetakse Vana Vene peamiseks keskuseks
annaabi.ee 
