lihtsustada seaduslikku reisimist ning võidelda ebaseaduslike piiriületuste ja viisapettuste vastu. Asjaomaste meetmetega muudetakse ELi liikmesriikide piirikontrolle märkimisväärselt tõhusamaks, eriti isikute kontrollimise kiirendamise ning piirivalvesüsteemide kaasajastamise abil. (Euroopa Liidu poliitika.. 2013) Euroopa Komisjoni andmetel eraldas Välispiirifond perioodil 2007-2011 kõige rohkem finantsilisi vahendeid Sloveeniale (180 miljonit eurot), Kreekale (119 miljonit eurot) ning Itaaliale (116 miljonit eurot). (Euroopa Liidu poliitika.. 2013) Ometigi on Vahemereäärsed riigid seisukohal, et Euroopa Liidu abi ebaseadusliku sisserändamisega tegelemiseks on liiga väike ning see võib viia olukorrani, kus "Vahemerest võib saada Euroopa surnuaed"*. Mitmed riigid nagu Kreeka ja Itaalia on palunud Euroopa Liidult abi riiki saabuvate *Mediterranean 'a cemetery' - Maltese PM Muscat, 12.10.2013 http://www.bbc
0 %SKP-st 2.0 1.0 0.0 Riigid Joonis 2. Valitsussektori hariduskulude tase (%) SKP suhtes erinevates Euroopa liidu riikides aastal 2011 Euroopa Liidu keskmine hariduskulude tase SKP-st on 5,3%. Eesti hariduskulude tase on sellest lausa protsendi võrra kõrgemal – 6,3%. Eurostati andmetes toodud riikidest on Eesti 8. kohal, jäädes alla Islandile, Taanile, Küprosele, Rootsile, Sloveeniale, Portugalile ja Soomele. Kõige väiksem hariduskulude protsent SKP-st on Bulgaarial (3,6%) ning sellele järgnevad Kreeka (4,1%) ja Rumeenia (4,1%). Austria ja Norra on mõlemad 5,6%-ga keskmiste seas. Viimase joonise peal on välja toodud haridustaseme baaskasvutempode võrdlus Eesti, Euroopa Liidu ning Eesti lähinaabrite vahel. 7 1.2 1.15 1.1 1
Praegu on NATO liikmeid 19: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a). Praha tippkohtumisel 2002. a. novembris esitas NATO kutsed liitumisläbirääkimisteks Bulgaariale, Eestile, Leedule, Lätile, Rumeeniale, Slovakkiale ja Sloveeniale (nemad ongi siis hetkel veel kandidaatriigid). Samas deklareeriti, et need kutsutud ei jää viimaseks, kes NATO-ga liituvad. NSV Liit ja sotsialistlikud riigid 1949 loodi VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (=majanduslik organisatsioon) 1955 loodi VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (=sõjaline organisatsioon) NSV Liidu eraldatust, suletust, vaenulikkust kapitalistliku maailma suhtes märgib ka väljend raudne eesriie. Näiteks: NSV Liidus elati raudse eesriide taga
Arvestades kasutatud meetodeid ja nende objektiivsust võib eeldada, et reaalselt on metsamaa tagavara suurenenud 3-3,5 korda. Põhjusteks metsamaa pindala ja metsa keskmise vanuse oluline suurenemine, aga ka metsa kasvutingimuste paranemine, seda nii looduslike protsesside kui inimmõju tulemusena. Keskmiselt on Eestis iga elaniku kohta 1,7 ha metsamaad ja 340 m3 puitu. Metsasuse protsendi (49%) järgi on Eesti Euroopa riikide seas viiendal kohal, jäädes alla ainult Soomele, Rootsile, Sloveeniale ja Lätile. Puidukoguselt ühe elaniku kohta ületavad Eestit ainult Skandinaavia metsarikkad riigid Soome ja Rootsi, viimane suhteliselt napilt. PUULIIGID Eelkõige kliima muutumise tõttu on rohkem kui 10 000 aasta jooksul Eesti alal domineerinud erinevad puuliigid. On olnud perioode, millal olid valitsevad kaasikud, siis männikud, laialehelised metsad, seejärel kuusikud ja jälle männikud. Viimase 3000 aasta jooksul on metsade arengu ja liigilise struktuuri kõige
annaabi.ee 
