tervishoiule ja sotsiaalhoolekandele. Riik on üpris tihedalt asustatud, linnastumise protsent on keskmine aga võtab alles hoogu juurde, prognoosi kohaselt jätkub linnastumine. Turismi koha pealt on Slovakkia elav, turistidele pakutakse mitmeid ajaveetmisevõimalusi, mis toovad raha korralikult sisse ning rikastavad riiki, majandus areneb. Slovakkia rahvastik aga vananeb, noorte suurt pealetungi, võrreldes mitmete teiste riikidega pole, ülekaalus on alates 24a elanikud. Üldiselt läheb Slovakkial kui riigil hästi. Lisad Lisa 1. Kaart Lisa 2. Lipp ja vapp Aasta Populatsioon Ala Rahvastikutihedus 1950 3,463,446 48,105 72 1955 3,726,601 48,105 77 1960 3,994,270 48,105 83 1965 4,369,939 48,105 90.8 1970 4,523,873 48,105 94
Slovakkia Sissejuhatus Slovakkia on Kesk-Euroopa riik, mis 1. mail 2004 liitus Euroopa Liiduga. Naaberriigid on Poola, Tsehhi, Ukraina, Ungari ja Austria. Slovakkial puudub otsene väljapääs merele, kuid Doonaud mööda on tal ühendus Musta merega. Üld andmed Slovaki Vabariik slovaki Slovenská Republika Slovaki lipp Slovaki vapp Slovaki asendikaart Riigihümn Nad Tatrou sa blska Pealinn Bratislava Pindala 48 845 km2 Riigikeel(ed) slovaki Rahvaarv 5 417 000 (2009) Rahvastiku tihedus 110,9 in/km2 President Ivan Gasparovic Peaminister Robert Fico Iseseisvus 1. jaanuar 1993 SKT 86,661 miljardit USD
2.4Siseveekogud 3.Keeled 7 3.1 Rahvuslik koosseis 3.2 Usundid 4.Linnad 8 4.1 Külaelu 4.2 Rahvakunst 4.3 Söök 5.Riigikord 9 5.1 Kirikud KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 LISA 12 1 SISSEJUHATUS Slovakkia on Kesk-Euroopa riik, mis 1. mail 2004 liitus Euroopa Liiduga. Naaberriigid on Poola, Tsehhi, Ukraina, Ungari ja Austria. Slovakkial puudub otsene väljapääs merele, kuid Doonaud mööda on tal ühendus Musta merega. Slovakkia pealinn on Bratislava. Kuigi Slovakkia pole pindalalt eriti suur, leidub seal kaunist loodust siiski külluslikult. 2 1. Loodus Maastik on mitmekesine: kõrged mäetipud vahelduvad sügavate orgudega ja mäekurdudega, tihedatesse metsadesse lõikuvad kevadistes lilleõites aasad ning
reostuda puuraugust väljapumbatava saastunud veega. See takistab kildgaasi tootmist, eriti tiheda asustusega piirkondades. 2011 aastal keelas Prantsusmaa kivimite hüdraulilise purustamise kildgaasi otsimiseks ja ammutamiseks. Kiltkivi on maailmas levinud kivim ning paljud gaasifirmad on asunud uurima kildgaasi tootmisvõimalusi. Tuumaenergiajaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienergiast. Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on Prantsusmaal, Leedul,Slovakkial ja Belgial ning Rootsil. Tuumaenergia tootmine on kallis. Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on poole suuremad kivisöe või gaasi töötava energiajaama ehitamiskuludest. Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine. Arvatakse, et keskmise kasutamisaktviisuse juures jätkuks uraani 2035 aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus avatsatakse uusi leiukohti ja uued tehnoloogilised läbimurded võiksid vähendada uraani vajadust
annaabi.ee 
