algus, 1865 asutati “Vanemuise” Selts ja veidi hiljem samal aastal “Estonia” Selts. 1862. aastal oli ilmunud „Kalevipoja“ rahvale mõeldud trükk. Toimisid seltsid ning rahva hariduslik olukord paranes üha. 1869. aastast alates hakkasid toimuma üldlaulupeod. 1881. a troonile tulnud Aleksander III alustas venestamist kõigis vähemusrahvastega asustatud piirkondades (Poolas, Soomes, Baltimaades), alustas vastureformide läbiviimist, toetus oma tegevuses slavofiilidele; ta oli esimene tsaar, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata, Eestis samal ajal rahvusliku liikumise langus. Kõige valusamalt riivasid eestlaste huve kultuuri — keelekasutust, hariduselu, religiooni ja kirikut, ajakirjandust ja seltsielu — puudutavad venestamiskatsed. 19. sajandi lõpuks viidi kogu kooliharidus, alates algkoolidest ja lõpetades Tartu ülikooliga, saksa ja eesti keelelt üle vene õppekeelele. Eestlaste
Ülepaisutatud kahtlustustega jälgima Baltikumis toimuvat. Registrateeritakse ära kahtlustavalt kõik sõnavõtud. Siinsed ajalehed registreeritakse ja avaldama, mida keegi teinud Moskva vaenulikku. 1860. aastatel pressisõda. Eestkätt slavofiilid vs balti rahvused. Schirren, Eckhardt, Winkelmann, Brückner töötavad Venemaa sõnavõttude vastu. Ajaloolise argumentatsiooni poole, et kaitsta venestamise soovide ja sammude vastu. Rõhudes ajaloolisele järjepidevusele ja privileegidele. Kes slavofiilidele teravalt vastasid, oli mitmeid, eriti aadel von Bock, kes pidas paremaks emigreeruda Saksamaale. 1960. aastate keskpaigas poliitilised baltisakslaste emigratsioonid Saksamaale. Rüütelkond vaoshoitud ja distantseerub von Bockist. Eckhardt, kes puhtalt kodanik. 1960. aastate lõpul kahe mehe vastasseis. Samarin vs Schirren. Samarin (1819-1876) viibinud Riias. Äge Samarin nentis, et see võõras ja Venemaale sobimatu, ühiskondlikud suhted korrast ära. Et nende tungi ühineda
koguduse kirikuõpetajaks ja hakkas rahvaluulet koguma, Hurda pooldajad lahkusid 1882. a Jakobsoni pooldajad võtsid üle Aleksandrikooli peakomitee (Jannsen halvatud), presidendiks sai Köhler, Jakobson suri rahvusliku liikumise lõpp 4.6 Venestamine Eestis 1881. a troonile tulnud Aleksander III alustas venestamist kõigis vähemusrahvastega asustatud piirkondades (Poolas, Soomes, Baltimaades), alustas vastureformide läbiviimist, toetus oma tegevuses slavofiilidele; ta oli esimene tsaar, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata, Eestis samal ajal rahvusliku liikumise langus (juhti polnud) aastatel 18821883 toimus Eestis senaator Manasseini revisjon, kus kasutati sakslaste vastu esitatud nõudeid, revisjoni tulemusel koostati tsaarile märgukiri Manassein saadeti siia Peterburist avaldusi koguma, põhjuseks osa baltisaksa kaebusi, et ei suuda liikumist vaos hoida
vähem huvi, kuna ta ise on aadlik. ,,Surm" siin on ühe segaseisuslase kuju. Avenir peategelane. Siin üritab T kujutada paralleelselt mitme seisuse esindajaid. Ta kujutab seda, kuidas käituvad vene inimesed enne surma. Enam-vähem käituvad kõikide seisuste esindajad sarnaselt. Ei käituta ükskõikselt. Kasutatakse kainet mõistust, mõeldakse tavalistele asjadele. Surmad on asjalikud. T ei rõhuta kunagi, et need talupojad ususvad Jumalat, kuna T vaidleb vastu vene slavofiilidele ja teiseks ei pidanud T end usklikuks inimeseks. T väidab, et ta ei tea, mis teispoolsuses on ta on agnostik, ta eitas teispoolsuse tunnetamise võimalust. ,,Küti 5 kirjades" on aga üks tekst, kus on kujutatud usklikkust. Segaseisuslast kujutatakse äärmiselt sümpaatse inimesega, kes peab tüüpilist haigust tuberkuloosi. Enne surma ei pöördu ta Jumala poole ahastades, vaid tänab elusaatust. Ta sureb rahulikult