saj.arhidektuur 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) arhitektid loobusid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistutest.Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega.Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid.Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi Fotorealism 1970. aastal USA-s tekkinud kunstiliikumine, mis taotles foto "hüperreaalsuse" edastamist; maaliti fotode järgi ja rõhutatult "fotolikult". Fotorealism on popkunstist eraldiseisev ¾anr, selle kõregaeg oli aastatel 1965-1975, ning seisnes reaalsuse jäädvustamises täpselt nagu kaamera, tihti veel täpsemaltki. Oma täpsusega soovisidki fotorealistid kritiseerida popkunsti. Popkunst 1960
20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) arhitektid loobusid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistutest Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja ja Guggenheimi Muuseum Bilbaos) Muutuste juured peituvad 19. sajandis, mil esialgu insenerirajatiste (tehased, sillad, näitusepaviljonid) puhul võeti kasutusele uued ehitusmaterjalid: malm, teras ja raudbetoon, mis võimaldasid ehitada senisest hoopis mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid. Tõeliseks arhitektuuriks aga neid esialgu ei peetud. Esimeseks laialt tuntud ehitiseks sai 1851. a. Londoni maailmanätuse
Richard Long - kunst põhineb ühelainsal tegevusel: kõndimisel. Ta võtab ette üksildasi jalgsirännakuid, mis kestavad sageli sadu kilomeetreid. Jalutuskäigud ise on struktureeritud kindlate pidepunktide ümber, mis on harilikult paika pandud teose pealkirjas. Kasutades oma teostes algmaterjaideks peamiselt kive või maasse jälje süvendamisega ,,Genfi teine ring" 1987 Lisaks kohapeal loodud ajutistele töödele loob Long ka skulptuurseid teoseod ja seinamaale galeriidesse Ta kasutab universaalseid vorme nagu ringe ja jooni, mis viitavad seosele iidse ja kaasaegse maailma vahel. Oluline on kohaspetsiifilisus ,,Sahara joon" 1988 Olles paljudes aspektides üdini inglaslik kunstnik, on Long samal ajal rännanud kogu maailmas, alates Lapimaalt kuni Andideni Inimkäe abiga kokku pandud lahtised kivid, luues vastasseisu monoliitse kõrbetaustaga
Seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1-30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Graniidist tehakse head killustikku, sillutuskive, äärekive, välistrepiastmeid, vooderdusplaate, skulptuurseid detaile jne. 2. Settekivimid on tekkinud teiste kivimite lagunemisel temperatuuri muutumise, kuivamise, vee ning teiste mehhaaniliste tegurite mõjul. Mõned settekivimid kujutavad endast loomorganismide või taimede jäänuseid (lubjakivi, kriit). 3. Paekivid on saanud Eesti rahvuskiviks, kuna on üle poole Eesti territooriumist ( Pärnu Mustvee joonest põhja pool) asub pae peal. Pekivi jaguneb kahte põhiliiki: lubjakivid ja dolomiidid.
kaunistustest. Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu ja modernistlik arhitektuur mõjutas ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid (joonis 36). [29] Joonis 36. Empire State Building. [30] Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja, Guggenheimi Muuseum Bilbaos). [29] 25 Joonis 37. Sydney Ooperiteater. [31] 26 KOKKUVÕTE Arhitektuuri võib võtta kui vastust inimeste esmaste vajaduste peavarju ja mugavuste järele. Erinevad kultuurid on tulnud lagedale eri tüüpi ehitistega. Esmalt kliimatingimused, seejärel usulised