1944-1953 ilmus tema teostest 7 kordustrükki, ja ehkki eriti mälestusi tsenseeriti hoolikalt, ilmusid nad oma aja kohta suurtes tiraazides ning rahuldasid rahva lugemisnälga üldise nõukoguliku propagandakirjanduse uputuse taustal. 20. juulil 1945 sai Oskar Luts esimesena ENSV rahvakirjaniku tiitli ja 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu Ordeniga. 1950. aastal koostatud keelatud kirjanduse nimestikus on vaid 2 Lutsu raamatut ,,Inderlin" ja ,,Skoudid". Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945. aastal ilmunud ,,Jüri Pügal", mis sai ideoloogilise hukkamõistu osaliseks. 1948. aastal oli Lutsul tõsine soov jätkata mälestuste kirjutamist 1917
,,Kuldsete lehtede all" - 1933. ,,Ladina köök" - 1934. ,,Kuningakübar" - 1935 ,,Tagala" - 1937. ,,Ktora godzina?" - 1938. ,,Punane kuma" - 1939. ,,Sõjarändur" - 1940 ,,Pikem peatus" - 1941. 2.2 Ja näidendeid: Ärimehed, 1912. Kapsapea, 1913. Laul õnnest, 1913. Paunvere, 1913. Pärijad, 1913. Mahajäetud maja, 1914. Arusaamatu lugu, 1919. Kalevi kojutulek, 1919. Onu paremad päevad, 1919. Sinihallik, 1919. Soo-tuluke, 1919. Viimne pidu, 1919. Ülemiste vanake, 1919. Skoudid, 1922. Valimised, 1928. Harald teotseb, 1929. Sirgasmäe, 1931. Pastlad, 1939. 5 3. MÄLESTUSED 1964 Oskar Lutsu Majamuuseum 1954 hauamonument (autorid M. Saks ja Endel Taniloo) 1987 mälestussammas Tartus (autor A. Rimm) 1987 kihelkonnakoolimuuseum Palamusel Lisaks Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumile on Oskar Lutsu järgi nime saanud Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu ja O. Lutsu tänav Palamusel
aastatel 1944-1953 ilmus tema teostest 7 kordustrükki, ja ehkki eriti mälestusi tsenseeriti hoolikalt, ilmusid nad oma aja kohta suurtes tiraazides ning rahuldasid rahva lugemisnälga üldise nõukoguliku propagandakirjanduse uputuse taustal. 20. juulil 1945 sai Oskar Luts esimesena ENSV rahvakirjaniku tiitli ja 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu Ordeniga. 1950. aastal koostatud keelatud kirjanduse nimestikus on vaid 2 Lutsu raamatut ,,Inderlin" ja ,,Skoudid". Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. 5 Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945. aastal ilmunud ,,Jüri Pügal", mis sai ideoloogilise hukkamõistu osaliseks. 1948. aastal oli Lutsul tõsine soov jätkata mälestuste
1944-1953 ilmus tema teostest 7 kordustrükki, ja ehkki eriti mälestusi tsenseeriti hoolikalt, ilmusid nad oma aja kohta suurtes tiraazides ning rahuldasid rahva lugemisnälga üldise nõukoguliku propagandakirjanduse uputuse taustal. 20. juulil 1945 sai Oskar Luts esimesena ENSV rahvakirjaniku tiitli ja 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu Ordeniga. 1950. aastal koostatud keelatud kirjanduse nimestikus on vaid 2 Lutsu raamatut ,,Inderlin" ja ,,Skoudid". Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945. aastal ilmunud ,,Jüri Pügal", mis sai ideoloogilise hukkamõistu osaliseks. 1948. aastal oli Lutsul tõsine soov jätkata mälestuste kirjutamist 1917.
1944-1953 ilmus tema teostest 7 kordustrükki, ja ehkki eriti mälestusi tsenseeriti hoolikalt, ilmusid nad oma aja kohta suurtes tiraazides ning rahuldasid rahva lugemisnälga üldise nõukoguliku propagandakirjanduse uputuse taustal. 20. juulil 1945 sai Oskar Luts esimesena ENSV rahvakirjaniku tiitli ja 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu Ordeniga. 1950. aastal koostatud keelatud kirjanduse nimestikus on vaid 2 Lutsu raamatut ,,Inderlin" ja ,,Skoudid". Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945. aastal ilmunud ,,Jüri Pügal", mis sai ideoloogilise hukkamõistu osaliseks. 1948. aastal oli Lutsul tõsine soov jätkata mälestuste kirjutamist 1917
annaabi.ee 
