Hellenistlik aeg: pronksitehnika, antiikkreeka mütoloogia erinevad stseenid. Hellenistlikus skulptuuris võib jälgiga mitut erinevat suunda/koolkonda. Ateenas ja Aleksandrias käsitleti teemasid ja kasutati võtteid, mis olid alguse saanud klassikalise ajastu meistri Praxitelese juures; need skulptuurid teenisid jõukate inimeste maitset, kes püüdsid elust naudingut saada ja nägid kunstis eelkõige imetlusobjekti. Pergamoni koolkond ulatub tagasi Skopaseni. Selle koolkonna stiili iseloomustab suur dramatism ja efektsus. Silmapaistvaimaks teoseks ja samas kreeka monumentaalkunsti viimaseks teoseks võib lugeda Pergamoni altarit , mille friisil kujutatakse jumalate võitlust gigantidega. See on suurepärane kunstiteos, kuid varasema kreeka skulptuuri harmooniat ja rafineeritust sealt ei leia. Võitlus on erakordselt äge. Kohmakad gigandid on jumalatele alla jäämas ja nende ilme reedab agooniat ning raevu
Peegeldab kasvavat huvi psühholoogia kujutamise vastu nägu peeti vaimu peegliks Esines ka paraaditsevat temaatikat, mida harrastati eriti just õukondades, kus see teenis valitsejate toredusarmastust Mitu erinevat koolkonda. Aleksandria koolkond · "Niiluse allegooria" Atleeltlik mees toetub sfinksile. 16 poissi- 16 küünart (0,53 m), mille võrra Niilus igal aastal tõuseb. Pergamoni koolkond (ulatub tagasi Skopaseni) · Zeusi altar Pergamoni akropolil Trepiga platvorm 36,4 X 37,7 m. Altar platformi pea, ümbritsetud joonia stiilis sammaskojaga. Altari friisil reljeefpannoodel kujutatakse jumalate võitlust gigantidega gigantomahhia Reljeef pole seinaga tasapinnas, vaid koosneb peaaegu iseseisvatest kujudest, mis näivad võitluse käigus altari treppidele välja tungivat. See friis iseloomustab hästi Pergamoni koolkonna tundeküllasust, dünaamilisust ja kirglikkust.
kujutasid peeni ja maiseid Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid altareid ja templeid. Hellenistlikus skulptuuris võib jälgiga mitut erinevat suunda/koolkonda. Ateenas ja Aleksandrias käsitleti teemasid ja kasutati võtteid, mis olid alguse saanud klassikalise ajastu meistri Praxitelese juures; need skulptuurid teenisid jõukate inimeste maitset, kes püüdsid elust naudingut saada ja nägid kunstis eelkõige imetlusobjekti. Pergamoni koolkond ulatub tagasi Skopaseni. Selle koolkonna stiili iseloomustab suur dramatism ja efektsus. Silmapaistvaimaks teoseks ja samas kreeka monumentaalkunsti viimaseks teoseks võib lugeda Pergamoni altarit (pilt1), mille friisil kujutatakse jumalate võitlust gigantidega. See on suurepärane kunstiteos, kuid varasema kreeka skulptuuri harmooniat ja rafineeritust sealt ei leia. Võitlus on erakordselt äge. Kohmakad gigandid on jumalatele alla jäämas ja nende ilme reedab agooniat ning raevu
skulptuuridega: ta ei kujutanud inimesi sellisena nagu nad tegelikult olid, vaid nii, nagu nad talle näisid. Koolkonnad Ateenas ja Aleksandrias käsitleti teemasid ja kasutati võtteid, mis olid alguse saanud klassikalise ajastu meistri Praxitelese juures; need skulptuurid teenisid jõukate inimeste maitset, kes püüdsid elust naudingut saada ja nägid kunstis eelkõige imetlusobjekti. 12 Pergamoni koolkond ulatub tagasi Skopaseni. Selle koolkonna stiili iseloomustab suur dramatism ja efektsus. Silmapaistvaimaks teoseks ja samas kreeka monumentaalkunsti viimaseks teoseks võib lugeda Pergamoni altarit, mille friisil kujutatakse jumalate võitlust gigantidega. See on suurepärane kunstiteos, kuid varasema kreeka skulptuuri harmooniat ja rafineeritust sealt ei leia. Võitlus on erakordselt äge. Kohmakad gigandid on jumalatele alla jäämas ja nende ilme reedab agooniat ning raevu