kiirgustasemega röntgenkiirte abil. Luu mineraalse tiheduse määramine on oluline, sest see aitab diagnoosida osteoporoosi enne luumurdude teket. Luutihedust on võimalik mõõta ka randmepiirkonna densitomeetriga ja ultrahelil põhineva luutiheduse mõõtmise aparaadiga. Ultraheli aparaadi tulemuste alusel ei saa osteoporoosi diagnoosida ega ravi määrata. Luutiheduse uuring on ohutu ja valutu. Tulemused esitatakse kõrvalekaldena e. standarddeviatsioonina (SD), mida väljendatakse Z- ja T-skoorina. Z-skoor on uuritava tulemus võrreldes samaealiste ja samast soost inimeste luutihedusega. T-skoor on uuritava tulemus võrrelduna noorte tervete täiskasvanute luude maksimaalse tihedusega. Osteoporoosi diagnoosimise kriteeriumiks on T-skoor alates -2,5 SD, mõõdetuna selgroo nimmeosast või reieluukaela piirkonnast. Ennetamine: Osteoporoosi ennetamine algab optimaalse luu kasvu ja arengu tagamisega noores eas. Eesmärgiks on saavutada luude maksimaalne tippmass
viimatinimetatud erikoolidesse, kus nad saaksid rohkem individuaalset tähelepanu, seda eelkõige õppimise efektiivsuse parandamiseks (IQ Test: Where Does..., s.a.). Seejuures hoiatas Binet skaala valesti kasutamise ja selle tulemi vääriti mõistmise eest. Binet´ kohaselt oli skaala loodud ainult ühe eesmärgiga leidmaks õpilasi, kes vajavad eriharidust. Skaala ei olnud mõeldud ,,õpilaste järjestamiseks vaimsete võimete järgi" (ibid.). Kuna intelligentsus ei ole kirjeldatav skoorina, oleks Binet arvates intelligentsuskvoodi (Intelligence Quotient IQ) kui määrava väite kasutamine näitamaks lapse intellektuaalset võimekust tõsine viga. Binet kartis lausa, et IQ mõõtmine võib lapse jaoks tähendada, et talle omistatakse igaveseks ,,diagnoos rumal", seejuures mõjutades negatiivselt tema haridust ja toimetulekut (ibid.). 1905. aastal välja antud skaala panigi aluse esimesele intelligentsustestile, mida algselt nimetati
Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise algus: pikaajalise verbaalse mälu uuringud - katsed mõttetute silpide jadade assotsiatiivse õppimisega - tulemused nn talletus-skoorina (savings) - tuntuim seos/üldistus: (logaritmiline) unustamiskõver William James (1890) (`Principles of Psychology') : - esitas primaarse ja sekundaarse mälu mõisted -taju, taju pikendus, ja tõeline mälu; viimast iseloomustab: asjad näivad kuuluvat minevikku; vajab meenutamiseks sobivaid ajendeid. Mälu täpsema struktuuri otsimise ja kirjeldamisega hakati tegelema alles 1950ndate a-te lõpul. Seni arvati üldiselt, et mälu on siiski unitaarne ehk ühtne süsteem.
kurjategijate ja psühhiaatriliste patsientide hulgas. Kontrollküsimustiku kasutamisel viib vastava ettevalmistusega spetsialist läbi esmalt poolstruktrueeriud intervjuu uuritavaga (ca 2 h). Seejärjel tutvub institutsioonis olevate haigusloo materjalidega ja hindab kokkuvõttes iga tunnuse esinemist kolmepunktilisel skaalal. 0 tunnuse täielik puudumine; 1 tunnuse mõningane esinemine; 2 tunnuse ilmne esinemine. Kui summaarse skoorina kogutakse kokku 30 või enam punkti à tegemist ilmse psühhopaadiga; 21-29 punkti à mõnede psühhopaatiliste isiksusejoonte esinemist ja kuulumist nn vahegruppi; alla 21 punkti à tegemist ei ole psühhopaadiga. 20 tunnust, mille esinemist isikul kontrollitakse: kõneosavus ja isiksuse sarm, enese väärtuse oluline ületähtsustamine, võimetus tunda igavust, patoloogiline valetamine, manipuleerimine, kahetsuse ja süütunde puudumine, näivad tugevad emotsioonid,