märgitud abielulisele kohanemisele: Kõrge neurootilisuse tasemega naised olid abieluliselt vähem kohanenud. Erinevate isikuomaduste uurimine näitas , et üks neist sotsiaalsus oli vastutav ainulaadse variatsiooni eest abielulises kohanemises. Suure sotsiaalsuse tulemusega naised olid paremini kohanenud. Meeste puhul prognoosis enese määratud neurootilisus oluliselt nende abielulist kohanemist ja oli vastutav 6% variatsioonide eest DAS-skoorides. Kõrge neurootilisuse tulemusega mehed olid vähem abieluliselt kohanenud. Ülejäänud nelja isikuomaduse grupina lisamine seletas veel 5% varieerumisest abielulise kohanemise skoorides. Lisaks neurootilisusele andsid kolm isikuomadust abielulises kohanemises ainulaadse variatsiooni. Mehed, kes said kõrge tulemuse avatuses, sotsiaalsuses ja meelekindluses, olid abieluliselt paremini kohanenud. Regressioonianalüüsi tulemused, milles uuriti partneri poolt märgitud isiksuse mõju enese
Kui Messi oli 13 ja talle pakuti kohta FC Barcelona noorteakadeemias ning ka ravimikulude kompenseerimist tiimi poolt, otsustas perekond oma asjad kokku pakkida ning üle Atlandi ookeani Hispaaniasse kolida. Jalgpallikarjäär Kuigi oli tal tihti uues riigis koduigatsus, liikus ta kiiresti edasi juuniorite tasemest ning juba 16-aastaselt oli ta teinud oma debüüdi Barcelonas. Messi pani end rekordite raaamtusse 1. mail 2005. aastal. Samal aastal juhtis ta Argentiina tiitlini U20 World Cup, skoorides kaks penaltit Nigeeria vastu. Tema koondisedebüüt toimus sellel samal maailmameistrivõistlusel, kus tuli ta maailmameistriks ning valiti ka MM-i parimaks mängiaks. Samal aastal kirjutas ta alla ka lepingule, mis seob teda FC Barcelonaga 2014. aastani. Messi alustas oma rünnakut rekordite raamatusse 2012. aastal. Ta sai esimeseks mängijaks, kes skooris 5 väravat Champion League matsis märtsi algul ja paar nädalalt
Veel enam, nagu ka subjektiivse heaolu teooria kohaselt, Sheldon jt postuleerisid ning leidsid, et inimesed tõenäolisemalt eemalduvad neile iseloomulikest karakteristikutest nendes elurollides, kus on suurem tõenäosus jääda enam autentseks, ehk siis rollides, kus nad tundsid vähem võimalusi enda tõelise mina avaldamiseks. Sarnaselt eelnevale AW Paradise ja MH Kernis (avaldamata käsikirjas) leidsid, et suurem varieeruvus enesehinnagu skoorides aja jooksul, isegi inimeste seas, kelle keskmine enesehinnang oli keskmisest kõrgem, oli seotud varasemate heaolu hinnangutega Ryff`i mõõtkava järgi (1989). 7 Emotsioonid ja ja heaolu. - Emotsioone ja subjektiivset heaolu käsitlevad uuringud on leidnud a) inimesed tunnetavad mõju järjepidevalt, b) mõju on kergesti käsitletav positiivse või negatiivsena
Etnopsühholoogia (indigenous psychology). • Kultuuripsühholoogia. Märksõnad ja teemad loengust Kultuuridimensioonid/-sündroomid Erinevused isik(s)u(se) mõistes: – “sõltumatu” ja “sõltuv” mina-kontseptsioon; – käitumise kirjeldamine ja põhjendamine – eneseanalüüs Kultuuriti võrdlev (etic) ja kultuurispetsiifiline (emic) lähenemine isiksuseomadustele: – Suure Viisiku universaalsus – kultuurispetsiifilised isiksuseomadused Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused Selfi/”mina” kaks aspekti: 14 – eneseteadvus – stabiilsed enesekohased representatsioonid, mina-kontseptsioon Eneseteadvus lastel ja teistel liikidel – lingvistilised markerid – kognitiiv-käitumuslikud markerid (Gallupi peeglitest) – emotsionaalsed markerid Eneseteadvuse adaptiivsed funktsioonid – eneseregulatsioon – infotöötlus – teiste mõistmine Privaatne ja avalik eneseteadvus “Mäletsemine” (rumination) o Watkins, E., & Moulds, M. (2005)
ISIKSUS-2 Vaadet: indiviidile omased harjumused, käitumismustrid, sügavam olemus Kultuuridimensioonid/-sündroomid Erinevused isik(s)u(se) mõistes: "sõltumatu" ja "sõltuv" mina-kontseptsioon; käitumise kirjeldamine ja põhjendamine eneseanalüüs Kultuuriti võrdlev (etic) ja kultuurispetsiifiline (emic) lähenemine isiksuseomadustele: Suure Viisiku universaalsus kultuurispetsiifilised isiksuseomadused Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused Selfi/"mina" kaks aspekti: eneseteadvus stabiilsed enesekohased representatsioonid, mina-kontseptsioon Eneseteadvus lastel ja teistel liikidel lingvistilised markerid kognitiiv-käitumuslikud markerid (Gallupi peeglitest) emotsionaalsed markerid Eneseteadvuse adaptiivsed funktsioonid eneseregulatsioon infotöötlus teiste mõistmine Privaatne ja avalik eneseteadvus "Mäletsemine" (rumination) o Watkins, E., & Moulds, M. (2005)